Kas sa oled seda haigust juba põdenud, mis tundub nagu gripp, aga tegelikult väga tõsine

Kas sa oled seda haigust juba põdenud, mis tundub nagu gripp, aga tegelikult väga tõsine

Автор: Reilika Nestor 22.04.2016 в 00:10

Mononukleoos ehk infektsioosne mononukleoos ehk veel suudlemishaigus on suuremalt osalt Epsteini-Barri viiruse või inimese tsütomegaloviiruse põhjustatud peamiselt laste ja nooremapoolsete inimeste krooniline lööbeline infektsioonhaigus mis levib süljega ja millele on iseloomulik muutunud lümfotsüütide rohkus.

Eksperimentaalset infektsioosset mononukleoosi võidakse indutseerida ka mitmetel laboriloomadel.

EBV nakatab B-rakke ja mõjutab lümfotsüüte – valgeid vereliblesid, mis võitlevad haigustega, rünnates antikehi. Mononukleoosi võib ka tekitada tsütomegaloviirus, herpesviirus, mida võib tavaliselt leida kehavedelikes. Kuigi tsütomegaloviirus võib põhjustada mononukleoosi on 85% juhtumitest seostatud Epstein-Barri viirusega.[4] Mononukleoos võib esineda kõigil, kuid see on kõige sagedasem teismelistel ja noortel vanuses 15–35.

Sümptomid

Mononukleoosi seostatakse väsimusega, mis võib kesta mitmeid kuid. Tavaliselt ei avaldu sümptomid enne 4–7 nädala möödumist nakatumisest. Haigusnähte põhjustavad harilikult inimese lümfoid(-immuun)süsteemi osade koordineeritavad immuunvastused.

Kuigi haigus on harva surmav, võib see haigus B-rakkudesse jääda, mõjutades inimest kogu tema elu.[6] Igal juhul eritab inimene hooti haigust sülje kaudu kogu elu. Mõningatel juhtudel, kõige sagedamini teismelistel tüdrukutel, võib haigus põhjustada kroonilist väsimust. Uuringud näitavad, et mononukleoosi nakatunud on vastuvõtlikumad multiipelskleroosile.

Põhilised mononukleoosi sümptomid on:

  • Valus kurk ja mandlid
  • Lümfisõlmede suurenemine kaelal, harvemini kaenla all ja kubemepiirkonnas
  • Palavik ja külmavärinad (EBV kõige nakkavam)
  • Suurenenud põrn, mis põhjustab kõhuvalu
  • Iiveldus
  • Kõhuvalu
  • Peavalu
  • Lihaste valulikkus
  • Valu rinnus
  • Köhimine
  • Nahalööbed
  • Isutus ja energiakadu

Kõige ilmsem mononukleoosi mõju patsientidel on igapäevaelus energiakadu. Mehed ja naised on mononukleoosi suhtes võrdselt vastuvõtlikud; kuigi, uuringud näitavad, et Ameerikas on valged 30% vastuvõtlikumad mononukleoosi kui mustanahalised.

Diagnoos

Sümptomid, nagu suurenenud lümfisõlmed kaelal, valusad mandlid ja väsimus on kergesti äratuntavad mononukleoosi sümptomid. Kui need sümptomid esinevad, peaks patsient arsti juurde minema. Seda viirust testitakse Monospot testiga, mis analüüsib heterofiilsete antikehade tootmist vaadates patsiendi vereproovi.  Suurenenud valgete vereliblede arv veres võib viidata mononukleoosile.

Ravi

Kindlat ravi mononukleoosile pole. Tõsiste mononukleoosi juhtudega patsientidele soovitatakse voodipuhkust 1–2 nädalaks. Kergematel juhtudel soovitatakse vältida pingutust kuni sümptomid alanevad. Tungivalt soovitatakse spordist hoiduda, vältimaks põrna rebendit. Leevendamaks valusat kurku, peaks patsiendid jooma vett, tsitrusevabade puuviljade mahlu ja sööma maitsetuid toite.

Tüsistused

Vireemiat pidurdanud ja nõrgemaks saanud immuunsüsteem ei suuda adekvaatselt reageerida uutele patogeenide rünnakutele, seega võivad haiguse järgselt tekkida mitmed tüsistused nagu südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelmete põletik, vereliistakute ehk trombotsüütide vähesus.

Infektsioosne mononukleoos on harva surmav.

Info vikipeedia ja kliiinik.ee