Kuidas ma lõhkusin ära oma pere?

Postitas: Artur 03.02.2015 kell 00:00

Olen 50ndates mees ning mul oli suurepärane perekond. Õnnelik ilus ja armastav naine!
Mul on kokku 5 last ja olnud on kaks naist.

Räägin siis mõlemast abielust.
Olime naisega noored kui hakkasime koos olema. Kohe saime esimese lapse - pisikese tüdruku ja teine laps tuli 4 aastat hiljem ja järgmine 1 aasta hiljem. Minu esimene naine hoolitses väga pere eest ja meil oli väga ilus kodu. Aga mina ... Samal ajal kui minu naine tegeles lastega ja koduga, siis mina ajasin äri ning püüdsin perele pakkuda kõike, mida nad ihkavad. Nad saidki ja selle eest austasidki mind. Mis aga juhtus oli see, et minu jaoks lõi see raha pähe ning ma hakkasin sõpradega väljas käima ja mitte üldse tähele panema seda, et mul on pere. Naine nuttis, lapsed nutsid jne jne... Iga jumala nädalavahetus ma olin väljas, pidu pidu otsa... ega siis ainult sõbrad olnud, vaid ka sõbrannad ja neid mul tänu rahale oli ikkagi päris palju. Ma petsin korduvalt oma naist ja naine kannatas sellepärast ikka väga. MA vedasin lapsi oma armukeste juurde, armukesi koju, kui naist polnud ... ühesõnaga kõike. Naisel sai villand ja me lahutasime oma abielu kaks aastat hiljem. Ostsin naisele korteri, kus ta saab lastega olla ning toetasin neid täielikult. MA ei saanud isegi see hetk aru, millest ma olin ilma jäänud. Ikka pidutsesin edasi ja veel ise mõtlesin, et mis asja, elu on elamiseks, mul läheb hästi, mul on raha võimu ja palju naisi. Kõik ootavad mind kui ma neile külla lähen jne. Loopisin raha sinna ja tänna. Siis sain tuttavaks oma teise naisega, kes ilmselgelt oli ainult minuga koos raha pärast. Temaga südis samuti kaks last järjest. Olid täpselt samad mured nagu esimeses abielus. Petmised tülid arusaamatused jne jne jne. Lõpuks jättis ka see naine mind maha. Teine naine leidis muidugi endale kohe uue mehe ja tal on kõik väga hästi ja ei taha isegi mind näha, mis sellest et meil lapsed. Esimene naine veel kuidagi.
Siis tuli majanduskriis Eestis ja ma olin kõigest ilma... Nüüd ma siis siin olen. Elan ühetoalises korteris, käin Soomes tööl, püüan raha teenida, et esimest peret toita. Need sõbrad, kes minu ümber olid, pole neist kippu ega kõppu. Minu vanemad lapsed peavad mind lolliks ja naised pole siiamaani mulle andestanud.

Kui elada koos siis ikkagi austada oma kaaslast. Kahju, et sain sellest aru liiga hilja. Ahvatlusi on iga nurga peal, mina loll haarasin igast otsast.

0 | 0 | Vasta | Vasta privaatselt | Teata ebasobivast kommentaarist

Selleks, et vastata peate end sisse logima!

Sisene Facebooki kaudu

Registreeru