Rinnasuurendusoperatsioon

Postitas: Ederi 22.01.2014 kell 00:00

Minu kogemus rindade suurendamise operatsioonist

Autor: Femini Toimetus 15.01.2014 kell 12:11

Eellugu

Olen tagasihoidlik 30-aastane Eesti naine, kes soovis juba pikka aega ette võtta rinnasuurendusoperatsiooni. Kui arutasin seda teemat on elukaaslasega, ütles ta, et talle meeldivad ka mu loomulikud rinnad, kuid lubas siiski toeks olla, kui tunnen, et see mu enesetunnet parandaks. Mu peas mõlkusid need mõtted juba aastaid, kuna täpselt nii kaua puudus mul sõna otseses mõttes rind. Enne operatsiooni oli mu rinnaümbermõõt 81 cm, keskkoht 58 cm ning puusaümbermõõt 85 cm. Olen 165 cm pikk.

Enne otsuse langetamist käisin erinevate kirurgide juures konsultatsioonis ja kõik kohtumised olid väga positiivsed, kuid sügavaima mulje jättis mulle Dr Peep Pree, kelle juurde sattusin viimasena, külastades Clinica keskust. Dr Pree oli korrektne, intelligentne ja väga konkreetne: ta andis kõikidest operatsiooniga seotud protseduuridest, eel- ja järeltegevustest ning teistest olulistest teadmistest väga hea ülevaate. Ükski küsimus ei jäänud vastuseta ja minu kõhklused kadusid.

Pärast arutelu operatsioonist tutvustasin ma iseennast ning täpsustasin, mis sooviga ma tema juurde üldsegi pöördun. Rääkisin oma mõtetest seoses sooviga teha rinnasuurendusoperatsiooni ning selgitasin, et tegemist ei ole hetkeemotsiooniga, vaid aastate pikkuse plaaniga, millest kuidagi loobuda ei suutnud. Minu motivatsiooniks oli eelkõige soov saada naiselikku vormi, mis parandaks minu enesetunnet naisena, kuna olin loomu poolest väga väike. Mainisin ka seda, et ma ei soovi rindasid, mis hakkaksid teistele väga silma, vaid et soovin neid iseenda paremaks enesetundeks. Seepeale ütles Dr Pree: „Ma kindlasti mõõdan Teie keha üle, et see kuidagi proportsioonist välja ei läheks, ning mõtleme koos välja, mis oleks Teile kõige sobivam.“ Dr. Pree uuris minu elustiili kohta ja sõna otseses mõttes õppimis mind tundma, et just mulle kõige paremini sobiva lahenduseni jõuda.

Dr Pree esitas mulle ka lisaküsimusi, nagu näiteks, miks ma soovin rinnasuurendusoperatsiooni enne laste saamist. Vastasin talle, et meil mehega pole plaanis lähiajal kindlasti lapsi saada, kuna soovime veel koos reisida ja kahekesi aega veeta enne, kui otsustame pere lastega täiendada. Samas ei tahtnud ma enam kauem rindade suurendamise plaani edasi lükata. Sellepeale doktor muigas ja selgitas oma pärimist teadmisega, et on olnud mitmeid juhuseid, kus naine on lasknud oma rindasid suurendada ning juba aasta pärast lapse saanud. Sellele lisaks õppis doktor lähemalt tundma minu ja mu elukaaslase elustiili. Muuseas uuris ta, kas me suitsetame, kui palju me tarvitame alkoholi, kui palju ja kuidas end liigutame ja milline on minu tervislik seisund.

Pärast minuga lähemat tutvumist arutasime läbi minu võimalusi. Selgus, et Clinika pakub rinnasuurendusoperatsiooniks Eurosilicone’i ja Natrelle’i tooteid, mille seast on võimalik valida tilgakujulisi või ümmargusi proteese. Neid mõlemaid andis ta mulle ka katsuda, et saaksin tunda, mis mulle käes kõige rohkem meeldib. Seletasin arstile, et minu tuttavate kogemus piirdub just lihase alla paigutatud tilgakujuliste proteesidega, mistõttu olin veendunud, et ka mina soovin just seda. Doktor veenis mind aga, et kuna iga inimene on individuaalne ja erinev, ei tohiks üldse mõelda sellepeale, missugused on olnud teiste valikud. Lõpuks valisingi teistsugused, ümmargused Eurosilicone’i Mammary Implantant nimelised proteesid, mis olid hästi pehmed ja õhukese seinaga ning tekitasid võrdlemisi väikese tilgakuju efekti. Suuruse osas pidime otsuse vastu võtma hiljem, teises ruumis.

Doktor rääkis veel kõikvõimalikest riskidest, mis operatsiooniga kaasnevad. Nimelt on enne operatsiooni vaja kindlasti käia mammograafias, samuti paluda perearstilt ülevaadet kliinilisest vereanalüüsist ja EKG tulemustest. Kaks nädalat enne operatsiooni ei tohi suitsetada ning alkoholi tarbida. Kuus tundi enne operatsiooni ei tohi süüa ega juua. Kaasa tuleb võtta soojad sokid. Arstide kaasaantud paberid pidi edastama operatsioonipäeval õele. Tuleb arvestada, et pärast operatsiooni peab treenimisega ootama kuni kuu aega. Taastumine oleneb muidugi inimese paranemisvõimest, kuid sama palju ka sellest, kui ruttu rind kapseldub ja haavad kinni kasvavad.

Küsisin Dr Preelt ka seda, et kuna mul pole eelnevalt lapsi ning plaanis pole ka lähima kahe aasta jooksul neid saada, siis kas see mõjutab kuidagi hiljem rinnaga imetamist. Doktor vastas selle peale, et kindlasti ei mõjuta proteesi kasutamine ehk rinnasuurendusoperatsioon kuidagi lapse imetamist. Ainus risk võib tekkida sellest, kui rinnanahk raseduse ja imetamise ajal välja venib ja hiljem enam ei taastu. Siinkohal sai veel kord mainitud see, et enne operatsiooni tuleb hoolikalt läbi mõelda, kas soov on tõesti nii suur, et kindlasti enne laste saamist on kindlasti mõtet seda operatsiooni teha. Hilisemate soovitustena lisas ta, et võiksin enne operatsiooni rindasid niisutada emulsiooniga, mis muudavad naha elastsemaks.

Konsultatsioon

Kui jõudsime oma ettevalmistava jutuajamisega ühele poole, suundusime teise ruumi süvakonsultatsioonile, kus võtsin seljast kõik üleriided, et saaksime teha minust pilti nii külgvaates, eest kui poolsammu vaates kõrvale pildi. Piltide põhjal sai doktor näidata, mis minu rindadega võiks teisiti olla. Kuna minu üks rind oli kõrgemal kui teine, siis külg- kui ka eestvaates paistis see üsnagi välja. Teine mure oli see, et üks rind oli silmnähtavalt suurem kui teine. Doktor tegi ettepaneku tõsta ühte rinda ülespoole ja panna erineva mõõduga proteesid.

Ütlen ausalt, et erinevate proteeside kasutamise pakkumise peale ehmusin ma üsna ära ja arst sai sellest ka aru. Pärast seda aga tõusis minu austus Dr Pree vastu, kuna ta oli olnud nõnda aus ja öelnud mulle ausalt selle, mida ma polnud varem isegi tähele pannud. Samal ajal avastasin, et olin pettunud teistes konsultatsioonides, kus eelnevalt ükski arst või õde ei maininud mulle selliseid tähelepanekuid. Dr Pree seletas aga kõik minu jaoks väga arusaadavalt lahti ja näitas juurde hea ettekujutuse andvatest piltidest. Ühelt poolt tekkis kurbusetunne, nähes oma rindade „erilisust“, kuid teiselt poolt tekkis sama suur õnnetunne teadmisest, et ma ei lasknud seda operatsiooni teha kusagil mujal, kus mulle soovitati automaatselt suuremaid ja kallimaid proteese. Dr Pree mõõtis mind aga täpselt üle ja pakkus seepeale, et rinnaümbermõõt võiks olla maksimaalselt 90 cm, mitte rohkem.

Kindluse mõttes hakkasime proovima erinevaid proteese: õde andis mulle valge t-särgi, kuhu alla rindade kohale asetas Dr. Pree proteese. Proovisime väga mitmeid versioone, nii erinevates suurustes kui erineva kujuga, ja ma ei suutnud kohe kuidagi aru saada, mis mulle kõige paremini sobida võiks. Ainus, mis mulle kohe silma hakkas, oli see, et tilgakujuline protees, millest olin kogu aeg unistanud, ei meeldinud mulle absoluutselt. Sellega nõustus ka arst ise, kes ütles, et kuna mul on rinna peal väga vähe kudet, põhimõtteliselt ainult nahk, siis ka tema arvates jääks tilgakujuline protees naha alt inetult näha.

Pika proovimise järel jõudsime ka meie mõlema lemmikuni: Eurosilicone Mammary Implantant, mis on kerge tilgakuju efektiga ümmargune protees. See oli imepehme ja nii loomulik! Implantaadi ääri justkui polekski tunda olnud, erinevalt teistest proovitutest. Edasi saime keskenduda juba proteesi suuruse valimisele: kuna ühte rinda läks suurem protees kui teise ja ma soovisin, et minu operatsioon võõrastele arusaadav oleks, siis osutusid esimesena valituks 240 cc ja 260 cc. Proovisime ka 260 cc ja 280 cc suuruseid ja ma ei teinud suurt vahet eelmistega, aga mingil põhjusel meeldisid mulle suuremad rohkem, kuigi olin algselt soovinud võimalikult loomulikku tulemust. Dr Pree mõõtis mind uuesti üle ning ütles, et erilist vahet poleks märgata ka suuremate proteesidega: rinnaümbermõõt jääks 88-89 cm vahele. Jätsin suuruse valiku doktori enda otsustada.

Pärast proteeside osas otsusele jõudmist oli minu rõõm ja südamerahu silmaga nähtav. Tahtsin kohe peale Dr Pree konsultatsiooni operatsiooni aega kinni panna, kuid mulle soovitati mitte kiirustada, võtta mõtlemisaega, et see tunne ja teadmine saaks seedida, ning tulla operatsioonisoovi säilimise korral korduskonsultatsioonile. Mõne aja pärast läksimegi mehega taas kliinikusse ning siis sai juba broneeritud ka operatsiooniaeg.

Operatsiooni-eelsed ettekirjutused

Pidin operatsioonile kaasa võtma mammograafia-pildi ning perearstilt saadud ülevaate EKG-st ja kliinilise vere analüüsidest. Enne operatsiooni ei tohi kaks nädalat suitsetada ega tarbida alkoholi. Kuus tundi enne operatsiooni ei ole lubatud süüa ega juua. Operatsiooniaeg ei tohtinud kattuda kuidagi menstruatsiooni- ega haigusperioodiga. Ma pidin sellest eelmine õhtu teada andma, kui ma olen näiteks haigestunud. Operatsioonile tuleks kaasa võtta soojad sokid ning edastama toodud meditsiinilised dokumendid meditsiiniõele. Kaks nädalat enne operatsiooni sõin rasedatele mõeldud vitamiine ning määrisin rindu niisutava Chicco Mamma Donna Antistress geeliga.

Operatsioon sai määratud märtsikuusse. Ootasin seda päeva väga. Mõtlesin öösiti ainult sellele. Mida lähemale ma kliinikule jõudsin, seda suurem hirm tekkis, kuna see oli minu esimene operatsioon. Isegi silmad muutusid märjaks, aga need polnud kurbuse-, vaid õnnepisarad. Ma ei kahelnud oma otsuses üldse.

Kohale jõudes juhatas õde meid vastuvõtutuppa, kus arst tegi rindadele märgised. Rääkisime üle otsused rindade kujust ja sellest, et opereerida nad ühele tasandile. Proteeside suuruse osas leppisime kokku, et jätan talle otsustamisruumi, sest minul ei tekkinud eelistust. Pärast seda juhatati mind palatisse, kust sain ka vastavad riided, mida kohapeal kanda. Narkoosiarst küsis mitmeid küsimusi, et just mulle sobivat kogust määrata, ja õde asetas käele kanüüli. Samuti pidin läbi lugema, täitma ja allkirjastama 9 lehe jagu dokumente. See kinnitas, et olen nõus toimuvaga ja kirurg on ming teavitanud kõikvõimalikest tagajärgedest. Seejärel oli aeg minna operatsioonisaali. Pisarad silmas, aga õnnetunne suur, pidin mehe ära saatma.

Pärast operatsiooni


Uni oli hea ja ärkasin alles pärastlõunal, kella nelja paiku. Õde tuli kohe minu juurde ja küsis mu enesetunde ja soovide kohta. Ma ei saanud suurt midagi veel aru, olin narkoosist alles toibumas. Vaatasin kohe teki alla, et oma uusi rindasid näha. See, mis ma seal nägin ja mis tunde see tekitas, oli lihtsalt midagi nii vaimustavat, et mu pikaaegse soovi täitumine tundus ka oma silmaga nähes uskumatu. Kõik oli suure plaastriga kaetud, kuid sain neid siiski katsuda – elus esimest korda tundsin ülimat rõõmu, et seal lõpuks midagi ka on! Seejuures ei tundnud ma ei valu, pakitsust ega midagi muud taolist. Õde andis teada, et mu elukaaslane on samuti saabumas. Tahtsin ruttu püsti saada, et ennast vaadata. Keha oli veel kange, mistõttu vajasin õe abi, et püsti tõusta. See, mida peeglist esimest korda nägin, ei unusta ma kunagi. Mu rõõm oli kirjeldamatu. Ainus, mida tol momendil kahetsesin, ja mida ka arstile mainisin, oli see, et ma seda varem ette ei võtnud.

Keha jäi natukeseks veel kangeks, mistõttu ma ei julgenud väga rapsida ja keerata ennast voodis. Selg väsis ruttu ära, seega jalutasin mööda palatit ringi. Lõpuks tuli ka Dr Pree minu juurde, et mind üle vaadata ning andis ka ülevaate operatsioonil toimunust. Arst otsustas ikkagi operatsioonil suuremate proteeside kasuks, ehk siis vasak rind jäi 280 cc ja parem rind 260 cc, ning nagu lubatud, said proteesid opereeritud lihaskile alla nii, et rinnad oleksid ühekõrgused.

Varsti jõudis kohale ka minu juurde minu mees, kes oli samuti tulemuse üle äärmiselt õnnelik ja seejuures tegi teda kõige rõõmsamaks just minu hea olemine ja silmade sära. Ajasime natukene juttu ja kui ta lahkus, käis mind tihti õde vaatamas, et mu heaolul silma peal hoida. Kliiniku personal ja hool patsientide üle oli tõeliselt meeldiv.

Pärast operatsiooni ei olnud väga isu, ainult janu. Öösel oli raske magama jääda, kuna läbielatud kogemus oli lihtsalt emotsionaalselt väga vapustav. Küsisin õelt unerohtu, kuna oleksin suure ärevuse ja rõõmu pärast põhimõtteliselt kaks ööd magamata olnud. Hommikul kella 6 paiku pidi ta taas koos arstiga tulema mind üle vaatama ning seejärel pidin saama koju minna. Enne magamaminekut eemaldas õde mu käelt ka kanüüli.

Hommikusöök oli ilus. Pärast söömist panin end riidesse ja läksin doktori juurde plaastrit eemaldama. Õnneks polnud mu rinnad läinud paiste, kuid arst näitas mulle rinnaaluseid haavu ning rääkis täpsemalt, mis ma nendega edasi tegema peaksin. Plaastrit pidi vahetama vastavalt vajadusele ning nädal aega ei soovitanud ta kindlasti vanni ega ka otsest dušši. Samuti pidi jälgima, et rinnaalused higistama ei hakkaks. Arst andis mulle täpsed juhised, kuidas end operatsiooni-järgsel nädalal väga ettevaatlikult masseerida. Lisaks andis ta mulle spetsiaalse rinnahoidja, mida peaksin kandma terve järgmise aasta. Sellele lisaks soovitati rindasid kreemitada ja alles kahe nädala möödudes määrida haavadele Dermatix Ultra geeli. Leppisime Dr Preega kokku, et nädala pärast tulen uuesti ennast näitama ja oma käekäigust rääkima. Seniks sain kaasa lisa-plaastrid ja igaks juhuks ka valuvaigistid. Seejärel sain mehega tagasi koju sõita.

Taastumine ja lõplik tulemus

Nädal puhkamist möödus kiirelt. Olin täpselt järginud arsti soovitusi: kreemitasin ennast korralikult, ennast rindade juurest pesemiseks kasutasin külma veega niisutatud väikest rätikut, masseerisin rindasid masseerisin vastavalt juhistele ning määrisin neid Mamma Donna Antistressi geeliga. Mu rinnad ei läinud kordagi paiste, ma ei tundnud operatsiooni-järgset valu, rinnad jäid sama tundlikuks nagu varem ja rindade välimus jäi selliseks nagu kohe pärast lõikust. Ainus, mida ma olen täheldanud, on see, et nibud lähevad külmatunde ja erutatuse peale kiiremini kikki.

Nädala pärast seadsime uuesti sammud Clinicasse Dr Pree kordusvastuvõtule. Doktor vaatas mu üle ja andis teada, et masseerimis-seansid võin lõpetada, aga kreemitamisega pean jätkama. Edasi oli lubatud ka vaikselt rindadele otsese vee peale laskmine. Pikemat juttu sel korral polnudki, kuna kõik oli väga hästi ning leppisime kokku uue aja kuu aja pärast, mil end jälle ette näidata. Ka selle visiidi ajaks polnud midagi muutunud – rinnad olid ikka ilusad, ei pakitsenud ega valutanud.

Terve protsess möödus väga meeldivalt ning olen ülimalt tänulik oma arstile Dr Preele, kes oli algusest lõpuni väga aus ja toetav. Olen tulemusega eelkõige sellepärast rahul, et isegi head tuttavad, kellega tihti kohtun, pole aru saanud, et mulle on tehtud rinnasuurendusoperatsioon. Inimesed, kes teavad mind, ja on pärast seda mind uuesti bikiinides näinud, on öelnud, et tulemus näeb väga loomulik välja. Kogemuseta inimeste ettekujutus rinnasuurendusoperatsioonist on tavapäraselt selline, et naistele opereeritakse võimalikult suured ja ümmargused pallid ette ja ongi kõik. Tegelikkuses on aga võimalik nii loomuliku tulemuse saada, et keegi poleks eladeski ette kujutanud!

Paljud on küsinud, miks ma oma uusi rindasid üldse ei eksponeeri. Olen kõigile vastanud, et kuna mu eesmärk pole kunagi olnud oma rindu kellelegi teisele näidata, vaid tahtsin nad mulle endale meeldivaks muuta, siis ei pea seda vajalikuks. Seepärast jätkan elu täpselt samamoodi – mulle on oluline iseenda rahulolu.

Ma olen endaga pärast operatsiooni läbiviimist tohutult rahul ja see kõik andis minu enesekindlusele kindlasti palju juurde. Minu rõõm on rohkem kandunud ka minu elukaaslasele. Rõõm rinnasuurendusoperatsioonist on lihtsalt meeletu ja ma ei oska seda paremini sõnadesse panna. Isegi kui mul oleks mitu kuud pärast operatsiooni rinnad valutanud, siis ma ei kahetseks ikka mitte midagi, kuna tulemus on seda väärt. Dr Pree teab väga hästi, mida ta teeb. Julgen öelda, et ta on oma ala vaieldamatu professionaal. Ainus, mida kahetsen, on see, et ma varem ei võtnud vaevaks tulla Clinicasse, Dr Pree juurde – siis oleks see rõõm minuga juba palju pikemalt!

See oli minu lugu rinnasuurendusoperatsioonist. Kui soovite midagi rohkem teada, siis kirjutage palun mulle kommentaaridesse.

Aitäh, Femini toimetus, et andsid mulle võimaluse oma loost rääkida!

1 | 0 | Vasta | Vasta privaatselt | Teata ebasobivast kommentaarist

Selleks, et vastata peate end sisse logima!

Sisene Facebooki kaudu

Registreeru