Veri või lima väljaheites - pärasoolevähk

Veri või lima väljaheites - pärasoolevähk

Autor: Reilika Nestor 24.04.2016 kell 00:00



Pärasool on 15 cm pikkune jämesoole lõpposa, mis avaneb kehapinnale pärakuna.

Pärasoolde kogunevad ainevahetuse jääkproduktid ning tahked roojamassid. Pärasool lõpeb spetsiaalse sulgurlihasega, mis on ainsaks seedetrakti lihaseks. mis allub meie tahtele. Seetõttu saab inimene roojamasse pärasoolest vastavalt oma soovile väljutada. Pärasoolevähk on pärasoole kudedest lähtuv pahaloomuline kasvaja. Enamasti on pärasoole vähi varajasteks sümptomiteks veri väljaheites ning roojamistungi muutused.

Kõige sagedasemad soolevähi sümptomid on

  • veri väljaheites
  • lima väljaheites
  • roojamistungi muutused - sagenenud tung soolt tühjendada, soole mittetäielik tühjendamise tunne pärast roojamist.
  • kõhukinnisus
  • kõhulahtisus
  • kõhukinnisuse vaheldumine kõhulahtisusega
  • kramplikud kõhuvalud
  • kaalulangus
Eriti tuleb tähelepanelik olla neil, kes
  • soolestikus avastatud healoomulisi polüüpe
  • pärilik soodumus soolevähi tekkeks
  • põdenud pikka aega haavandilist koliiti
  • keda on juba varem soolevähi tõttu ravitud






  • Geneetiline taust - kuni 30% vähihaigeist on võimalik geneetiliste uuringutega määrata geeninformatsiooni hälve, mis soodustab vähi teket. Inimestel, kelle lähisugulased on põdenud kolorektaalset vähki, on võimalus haigestuda samasse vähki suurem, kui teistel.
  • Vanus - enamasti tekib kolorektaalne vähk inimestel vanuses üle 50 aasta, kuid 10% võib kasvaja ilmneda ka nooremas, isegi noorukieas.
  • Dieet - kasvaja teket seostatakse dieediga, mis sisaldab palju loomset rasva ja valku ning vähe taimseid kiudaineid.
  • Polüübid sooles - arvatakse, et 80% vähkidest kujunevad polüüpide pahaloomustumisel. Polüübid on sooleseinast arenevad healoomulised kasvajad, mis võlvuvad soole valendikku. Polüübid sooles on vanemaealistel küllalt tavaline nähe, üksnes osa neist (nn neoplastilised) pahaloomustuvad. Üksikutel juhtudel on soolepolüüpide teke geneetiliselt määratud ning neil juhtudel arenevad vähkkasvajad polüüpide foonil küllaltki noores eas (alla 30 eluaastat). Tuntakse pärilikku haigust, nn perekondliku adenomatoosse polüpoosi sündroomi, kus vähkkasvaja areneb 100% haigetel vanuses alla 30 eluaasta.
  • Eelnevalt põetud haigused. Uuringud on näidanud, et naistel, kes on ravitud munasarja-, emaka- või piimanäärme vähkkasvaja tõttu, on tõenäosus haigestuda ka kolorektaalsesse vähki suurem, kui neil, kellel selliseid haigusi ei ole olnud.
  • Soole spetsiifiline põletik - haavandiline koliit tõstab riski haigestuda kolorektaalsesse vähki.
  • Suitsetamine ja väike füüsiline koormatus suurendavad haigestumise riski.



Ravijärgne haige jälgimine


Kõik kolorektaalse vähiga haiged võetaks arvele onkoloogiaasutustes ja neid kontrollitakse kindlate skeemide alusel, milles arst ja haige omavahel kokku lepivad. Regulaarne kontroll toimub viie aasta vältel. Esimestel kahel aastal kontrollitakse haiget 3-4 kuu järgi, järgneval kahel aastal 6 kuu järgi, viimasel aastal üks kord.

Prognoos:


Elulemus kirurgiliste operatsioonide järgi on järgmine: operatsioon 0 staadiumis - peaaegu 100% tervenemine; I staadiumis 95%; II staadiumis 74% ja III staadiumis 40% haigetest elab 5 aastat ja enam. Kui eemaldati kasvaja koos kaugsiiretega on 5 aastane elulemus 10-25% ümber.

Kliinilised uuringud:

Kliinilised uuringud uute ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium). Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Kolorektaalse vähi puhul uuritakse operatsioonieelse ja -järgse ravi, erinevate operatsioonimeetodite jms. efektiivsust.