Vanal ajal kasutatud äärmuslikud nahahooldamise viisid

IStockPhoto

Vanal ajal kasutatud äärmuslikud nahahooldamise viisid

Autor: Reilika Nestor 18.11.2014 kell 00:00

Tänapäevani on säilinud 14. sajandi Prantsusmaalt pärinev kirjutis „Naha hooldamise retsept“, mis muuhulgas sisaldab õpetust krokodillimandlijahu, hundivere ja hiireajude kasutamise kohta.

Kui mõelda naise näole tema nahavärvi seisukohalt, siis läbi aegade on valget näonahka peetud ilusaks. Selleks, et nahk näiks kahvatu, söödi teelehti ja muid maole sobimatuid taimi. Ööseks pandi jalga kaks paari meresoolaga täidetud puuvillaseid sukki. Sidrunihape ja munavalge hoidis naha samuti kahvatuna. Oli aegu, kui pea iga päev hõõruti nahka valgest grafiidist ja veiniäädikast valmistatud mürgiseguga. Kahvatust toonitati värvides veresooni sinise kriidiga.

16. sajandil ilmus naiste tualettvesi (Solmani vesi), mille ülesandeks oli käsnade ja vistrike eemaldamine nahalt, samuti loodeti selle abil vabaneda tedretähnidest ja sünnimärkidest. Aine sisaldas elavhõbedat, mis eemaldas naha pealmise kihi ja söövitas ka nahka sügavalt. Nahk muutus koledaks ja mõned naised surid elavhõbedamürgitusse.

17. sajandil kaeti vistrikke ümmarguste, tähekujuliste, sametist, siidist või taftist sünnimärkidega. Ilutäppide kleepimine muutus moekaks. Mingi isegi niikaugele, et näkku liimiti riidest linnupesa munadega ja matuserongkäik inimeste ja hobustega.

Tänapäeval soovitame naha hoolduseks siiski looduslikke vahendeid. Mõtleme siinkohal ravimteesid, sibulat, küüslauku, ploomi ja kamprit.