Vana-Kreeka ja Vana-Rooma meditsiin. Ravimipraktika põhines vedeliketeoorial

Wikipedia

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma meditsiin. Ravimipraktika põhines vedeliketeoorial

Autor: Reilika Nestor 29.11.2013 kell 00:00

Vana-Kreeka mõtlejad olid esimesi hoolika vaatlemise ja filosoofiliste küsimuste ratsionaalse käsitlemise rakendajaid ning see laienes ka meditsiinile. Ravimipraktika põhines vedeliketeoorial.
Selle kohaselt koosnes inimkeha neljast vedelikust:

  • Verest
  • Flegmast (lima)
  • Mustast sapist
  • Kollasest sapist
Haigus oli aga nendevahelise tasakaalustamatuse tulemus. Kuigi vanakreeka meditsiin tekkis sõltumatult, oli Kreeka mõtlejad mõjutanud Egiptuse meditsiini, millel oli palju suurepäraseid ürtravimeid.
Vana-Rooma arstid järgisid Kreeka meditsiinipraktikat, ent kui kreeklased olid kasutanud haiguse seletamiseks filosoofiat, siis roomlased pöördusid tagasi seletuste juurde, mis seostusid jumalate tujudega. Rooma suurim arst ja anatoom oli Claudius Galenos, kes elas 2. sajandi pKr. Tema kujutlused anatoomia kohta põhinesid hoolikal vaatlusel, kuid seal oli palju ekslikku. Igatahes valitsesid need lääne meditsiinis kui 16. sajandini. Tema algatusel pühendus Vana-Rooma rahvatervisele. Nende veevarud, reoveesüsteem, kütteseadmed ja avalikud saunad olid oma ajast tublisti ees.

"Ajalugu: tsivilisatsiooni koidikust tänapäevani : täpne ja näitlik teejuht" Adam Hart-Davis