Unetus- Kuidas parandada?

IStockPhoto

Unetus- Kuidas parandada?

Autor: Reilika Nestor 11.12.2014 kell 00:00

Suur protsent inimesi ei maga öösiti hästi. Nad piinlevad unetuse käes, keerlevad ühelt küljelt teisele ja tihti tõusevad öösel üles, et süüa-juua või end teiste tegevustega väsitada, kuni uinuvad. Lõpuks on nad täiesti kurnatud, lähevad kergema vastupanu teed ja söövad unerohtusid, et vajuda poolunne, mis on täis unenägusid. Hirm unetuse ees võib samuti unetust esile kutsuda. Kõige lihtsam seda ennetada, on heita magama ühel ja samal kellaajal igal õhtul ja määrata uneajaks regulaarselt üks ja sama ajavahemik.

Väljapuhkamiseks vajalik uneaja kestvus on individuaalne. On inimesi, kes vajavad 10 tundi und ja teiselt poolt on ka selliseid, kellele piisab seitsmest tunnist. Une puudujääk tekitab unevõlga - võlga, mis võib põhjustada lõpuks tõsiseid neuro-psüühilisi ärritusi. Ent tahtes midagi arukalt ennetada, tuleb jõuda selle tekkepõhjusteni. Enne millegi teadlikku vältimist, tuleb seda läbi ja lõhki tunda.

Püüame siinkohal loetleda mõned sagedamini esinevad põhjused, miks inimesed magada ei saa. Esikohale asetub närvisüsteemi üleväsimus. Füüsilist tööd tegeval inimesel on eluterve uni – nad enamasti uinuvad kohe magama minnes ja magavad seejuures sügavalt, nägemata unenägusid ja viirastusi.

Kuid vaimselt kurnav töö, närviline elulaad, probleemide rohkus, muretsemine ja tugevad psüühilised üleelamised meil nii lihtsalt magama jääda ei lase. Suurim süüdlane on kiirustav ja närviline elustiilil.

Märkimist vajavad ka välised tegurid nagu näiteks müra, halvasti tuulutatud tuba, liiga hiline õhtusöök, ebaregulaarne eluviis, ebamugav voodi ja muu taoline. Kõik elukutsed, mis nõuavad öösiti töötamist, on igal juhul meie organismi laastavad.

Uni on hädavajalik puhkus närvisüsteemile ning vajalik kogu keha lõdvestumiseks. Unepuudus kahjustab organismi vastupanuvõimet ja lühendab meie eluiga. Lihtsam on taluda toidupuudust kui unetust.

Hästi puhanud inimene on sõbralik ja naeratab palju, temas pakatab rõõmu. Unespetsialistid kinnitavad, et kõige väärtuslikum uni on keskööl. Saavutamaks paremat und, anname mõned soovitused.

  • Õhtustada tuleks hiljemalt 2-3 tundi enne und.
  • Tube tuleb hästi tuulutada.
  • Värkes õhus on uni parem.
  • Enne magamaminekut tasub ka iseend väljas tuulutamas käia. Riieta end vastavalt ilmale ja jaluta õues kas või pool tundi.. 
  • Magamisase olgu pigem kõva kui pehme ja võimalikult sile. 
  • Pea ei tohi olla keha suhtes liiga kõrgel ega madalal, vaid nii, et kaelalülid jookseksid loomulikult selgroost edasi.
  • Õige uinumise asend on selili. Selles asendis magamajäämine on lihaste lõtvumiseks kõige parem ning võimaldab sügavalt hingata. Selili ja vasakul küljel magamine ei koorma südant.
  • Vannivees 10-15 minutit mõnulemine soodustab und. Seejuures vannitemperatuur peaks jääma sarnane kehatemperatuurile, 36-40 kraadi vahele.