Ülioluline VITAMIIN- toitumisprobleemid, oled taimetoitlane, range dieet, anoreksia, buliimia!

Ülioluline VITAMIIN- toitumisprobleemid, oled taimetoitlane, range dieet, anoreksia, buliimia!

Autor: Reilika Nestor 14.04.2016 kell 11:44

B12-vitamiin ehk kobalamiin. B12-vitamiin on unikaalne, sest see on ainus vitamiin, mis sisaldab mineraalainet, so koobaltit. Vitamiin B12 sünonüümina võib kasutada nimetust kobalamiin. Toidus leidub ka vitamiin B12-ga analoogseid mitteaktiivseid ühendeid, eelkõige taimset päritolu toiduainetes.

B12-vitamiini on vaja:

  •     aminohapete normaalseks ainevahetuseks,
  •     erinevate aneemiate ennetamiseks (nt erütrotsüütide valmimise protsessiks koos folaatidega),
  •     närvikoe normaalseks arenemiseks.

B12-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel. B12-vitamiini toodetakse mingil määral ka organismi mikrofloora poolt, selle omastumine organismis on küsitav. Samuti on teada vetikatest tehtud spirulina, mis sisaldab B12-vitamiini erinevaid vorme, mis kahjuks ei ole organismis aktiivsed.

Taimetoitlased, kes ei tarbi üldse loomse päritoluga toite, vajavad seetõttu B12-vitamiini toidulisandina. Mõned taimepõhised piimaasendajad (nt sojajook, kaerajook ja riisijook) võivad olla B12-vitamiiniga rikastatud ning olla seetõttu veganite menüüs olulisteks B12-vitamiini allikateks. B12-vitamiini puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku toitumuslikku tarbimist või vähenenud imendumist. B12-vitamiini piisav saamine on äärmiselt oluline normaalseks vereloomeks ja neuroloogiliseks talitluseks. Vitamiini puudus toob seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu kaasa makrotsüütilise, megaloblastilise aneemia ja/või neuroloogilised sümptomid.

Puudulikust toitumuslikust tarbimisest põhjustatud puudust võib täheldada üksnes neil täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat veganid ning ei ole tarvitanud B12-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid või B12-vitamiiniga rikastatud toiduaineid. Samuti neist perekondadest pärit imikutel ja lastel, kelle perekondades niisugust toitumismustrit järgitakse. Kui selle vitamiini puudust organismis ei avastata õigeaegselt, võivad tagajärgedeks olla kestev vaimse tervise halvenemine ning halvatus. B12-vitamiini pidevat liigset tarbimist on seostatud eesnäärmevähi riski tõusuga.

Parimateks B12-vitamiini allikateks on maks, veiseliha, linnuliha, muna, kala, juust, sealiha, kana, piim, kohupiim, jogurt.
Soovitusliku päevase tarbimiskoguse 3 µg saab keskmiselt:
  •     2 g hautatud veisemaksast,
  •     40 g kuumtöödeldud lõhest,
  •     100 g kuumtöödeldud veiselihast,
  •     110 g kalkunist,
  •     130g keedetud munadest,
  •     140 g juustust,
  •     550 g kohupiimast,
  •     750 g piimast.

Materjal Tervise Arengu Instituut; www.toitumine.ee