Kuidas mõjub meile massaaž?

IStockPhoto

Kuidas mõjub meile massaaž?

Autor: Reilika Nestor 13.12.2014 kell 00:00

Enesemassaaži seisukohalt on kõige olulisem rääkida skeletilihastest. See aitab mõista paremini võimlemisharjutuste toimet ning liikumise üldist vajalikkust.

Lihased kinnituvad skeletile. Rinnakorv ja vaagen kaitsevad siseorganeid. Emake loodus on targalt skeletti kohendanud, vastavalt tema funktsioonide täitmisele. Luid ümbritseb luuüdi, millel asetsevad arvukad vere- ja lümfisooned, samuti närvikiud. Luid ühendavad liigesed, mis võivad olla pool- või täisliikuvad. Liigeste liikuvus oleneb luude kujust. Suurema liikuvusega liigeste hulka kuuluvad näiteks õla- ja puusaliiges. Liigestuvaid luuotsi seob liigesekapsel. Liigeseõõnt täidab liigesvõie.

Lihaseid on võimalik jaotada kahte gruppi: skeletilihased ehk vöötlihased, mille liikuvus allub meie tahtele, ning silelihased, mille tegevus ei allu meie tahtele, kuna need paiknevad siseorganite seintel. Neile kahele grupile lisaks on olemas veel üks lihas, mille kude on sarnaselt skeletilihasele põikikude, aga mille lihastegevus sarnaneb silelihaste tegevusele. Tema liigutused on ja peavadki olema meie tahtest sõltumatud. See on südamelihas.

Lihased ulatuvad üle ühe või üle mitme liigese. Sellest oleneb ka nende töötamise periood. Olenevalt töö liigist, mida lihased sooritavad, nimetame neid painutaja- või sirutajalihasteks. Lihased töötavad kollektiivselt. Näiteks käe kõverdamisel küünarliigesest sirutuvad vastaspoolel asetsevad lihased. Käe sirutamisel tõmbuvad aga need lihased jälle kokku.

Lihaskude koosneb mitmesuguse pikkusega kiududest, millel on meie jaoks väga vajalik omadus – suur elastsus ehk võime kokku tõmbuda ja uuesti pikeneda. Sellest koest moodustuvad kimbud, millest omakorda koosneb lihas. Lihased on mitmesuguse kujuga ning neis on palju vere- ja lümfisooni ning närvikiude.

Et kõigel siin maailmas peab olema lõpp ja algus, on nii ka lihastega. Neid lihaste otsasid nimetatakse kõõlusteks. Kõõluste abil on lihas ühendatud luuga.