99,9 % nüüdisinimese geneetilisest koodist kogu maailmas on ühesugune

IStockPhoto

99,9 % nüüdisinimese geneetilisest koodist kogu maailmas on ühesugune

Autor: Reilika Nestor 07.01.2015 kell 00:00

Nüüdispopulatsioonide geenide uurimine võib aidata mõista, kuidas ürginimesed asutasid Maa. Mitokondriaalset DNA-s, mis on pärandunud emaliini pidi alates aimatavast Eevast, võib kaardistada troopilise Aafrika asurkonnast kuni tänapäevani. Ka meesliini Y-kromosoomi võib jälgida läbi põlvkondade. Selle najal teame, et 99,9 % nüüdisinimese geneetilisest koodist kogu maailmas on ühesugune. Näokuju ja nahavärvuse erinevused on tagasi viidanud väikeste geneetiliste mutatsioonideni, mis leidsin aset viimase 150 000 aasta kestel. Hämmastav, et maailma inimasurkond väljaspool Aafrikat võib oma geneetilise ajaloo viia tagasi vähem kui 1000 isendi piiresse, kes võtsid ette väljarände sellelt mandrilt. Kromosoomimutatsioonide abil saab näidata, millal rühmad jõudsid maailma eri paikadesse ja konstrueerida jääajani tagasi ulatuvat geneetilist sugupuud.

Näiteks

  • Homo sapiens rändas Edela-Aasiast ja hõlvas Kesk-Aasias jõeorge ligi 45 000 aastat tagasi.
  • 35 000-18 000 aastat tagasi siirdusid mõned jahipidajate salgad kirde poole üle stepivööndi Baikali järve kanti Siberis ja kaugemale.
  • Alates umbes 40 000 kuni 10 000 aastat tagasi õitses Kesk- ja Lääne-Euroopas terve rida arenenud ja külmaga kohastunud küttide –korilaste kogukondi.
  • Homo sapiens seadis end sisse kõrvuti neandertallaste salkadega, kes olid Euroopas viibinud umbes 200 000 aastat.

"Ajalugu: tsivilisatsiooni koidikust tänapäevani : täpne ja näitlik teejuht" Adam Hart-Davis