Tervisesport - mida võiks treenides silmas pidada?

IStockPhoto

Tervisesport - mida võiks treenides silmas pidada?

Autor: Reilika Nestor 02.02.2015 kell 00:00

Tänapäeval lööb tervisesport laineid kogu maailmas. Siiski, nii väga kui me ka ei jaataks igasugust sporditegemist, võimlemist ja kehaharjutusi, tuleb tervislikkuse seisukohalt hoiduda äärmuslikkusest. Niipea, kui astub esile himu rekordite püstitamise või kõrgemate saavutuste järele, võivad spordi ja kehaharjutuste tagajärjed osutuda hoopiski tervisele kahjulikuks.
Võistlussport ei ole tervisesport!

On vale minna füüsiliselt või vaimselt väsinuna sportima. See on täiesti arusaadav, et vahel ei ole spordi tegemiseks tuju või jaksu ning seda tunnet ei tasu eirata. Ei ole kehale ja vaimule hullemat, kui minna peale rasket päeva veel meeletult trenni tegema, end sellega liigselt väsitada ja keha kurnata. Sellisel juhul teeme seda kõike oma tervise arvelt ehk töötame vastuoma plaanile keha ja tervist tugevdada.

Kindlasti ei tohi unustada ka oma kodu ja pere. Tähelepanu vajavad nii koristamine, laste eest hoolitsemine, söögitegu kui iseenda eest hoolitsemine.

Enne sportlike eluviisidega alustamist peaksime konsulteerima oma perearstiga, et saada teada, millised on meie tervisenäitajad. Mida ütleb meile meie süda? Millised on need piirid ja maht, millega peaksime arvestama? Kõige rohkem maksab ületreenimine kätte noortele naistele, kellest on sirgumas noored emad ja kes peaksid oma tervist selle teadmise valguses veel eriti hoidma.

Jõusaalides töötavad inimesed ei saa olla tervisesportlaste iidoliteks, kuna nemad elatuvad enda ja teiste treenimisest – see on nende töö. Meie töö on võib-olla hoopis midagi muud ja peaksime sellega ka arvestama.

Treeningsaalides tasub silmas pidada, et seal käib väga palju inimesi. Nad higistavad. Kas oled tähele pannud, kui paljudel on oma käterätik kaasas ning kes üldse seda higi pühkimiseks kasutab? Või kui mustad on trenažöörid? Imelik oleks käia treeningsaalis ringi, puhastusvahendid käes. Kuid me saame suurendada oma ettevaatlikkust teiste vähemimelike tegevustega:

  • ära pane musti käsi suu juurde;
  • kanna pesuruumis plätusid;
  • pese ennast korralikult;
  • pese treeningriideid iga treeningu järel, kaasaarvatud botaseid, kotti ja rätikuid;
  • pea meeles, et oma treeningvarustusega toome sportimise kohas oleva mustuse endaga koju kaasa.

Ka toitumisel on omad reeglid – treeningjoogid, batoonid ja pulbrid ei ole meile kuidagi kasulikud, kuna on enamjaolt täis keemiliselt töödeldud aineid, mida me keha tegelikult ei vaja.

Kindlasti pole keegi kehvem teisest, kui ta ei käi treeningsaalis sportimas. Inimesele piisab sellest, kui käia väljas jalutamas ja värskes õhus viibida. Väike jalutuskäik iga päev võib päästa meid paljust. Sellega me ei koorma oma vaimu, südant ega keha, vaid vastupidi, saame energiat juurde. Ilusa ilmaga saame minna hommikul jalutades tööle ning õhtul samamoodi töölt koju, valides endale kogu teest kas või teatud vahemaa, mis meile meelepärane koormus oleks.

Inimesed, kes soovivad mingisuguse treeninguga alustada, tuleks silmas pidada „tasa ja targu“ põhimõtet. Tippsportlastel on terve meeskond, kes nende heaolu eest hoolitseb ja tervist jälgib. Neil on toitumis- ja treeningkavad. Neil on ärkamisest kuni magamaminekuni ette antud päevakava, mis dikteerib, mida nad oma näitajate ja eesmärkide juures tohivad või ei tohi teha.

Seega - ärme tee endale liiga vaid elame rahulikult, jälgides oma keha etteantud kava ehk enesetunnet!