Mis on Telomeer ja kuidas on see seotud vähiga?

IstockPhoto

Mis on Telomeer ja kuidas on see seotud vähiga?

Autor: Reilika Nestor 06.01.2015 kell 00:00

Nüüd arvatakse olevat leitud „võti“, millega seda kella tagasi keerata, et me ei vananeks. See võti on ensüüm telomeraas. Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. 

Kuid selles meepotis on oma tilgake tõrva. Seesama ensüüm, mis noorendab meie rakke, võib neid ka tappa. See ensüüm toidab rakke nagu ta toidab ka vähki. Vähirakud on terved rakud, mis on nii-öelda halvale teele eksinud. Nende edu sõltub telomeraasist. Kui DNA otsad jäävad liiga lühikeseks, siis rakk ei paljune enam ja lõpuks sureb. Mõnikord teeb aga rakk suremise asemel läbi muutused, mis muudavad ta vähirakuks. Üks neist muutustest ongi telomeraasi käivitamine, mis võimaldab vähirakul lõputult paljuneda ja muutuda seeläbi surematuks. Lausa 90% vähirakkudest on hüperaktiivne telomeraas. Seda võib võrrelda olukorraga, kui anda inimesele relv: psüühiliselt terve inimese käes oleks see üsna ohutu; kui aga relv satub psühhopaadi kätte, muutub see automaatselt ohtlikumaks. Sama on ka telomeraasiga tava- ja vähirakke võrreldes – siinkohal on vähirakud siis ebastabiilsed, mistõttu neid ei tuleks mitte ergutada, vaid maha suruda.

San Franciscos on seda isegi proovitud: Liz Blackburn ja tema labori meeskond sisestasid vähirakkudele vigase telomeeri. Umbes nädalaga muutusid vähirakud väga „õnnetuks“. Kujundlikult öeldes vihkasid vähirakud oma elu nii väga, et sooritasid enesetapu, mis on vähihaige jaoks aga võit.

Kuna mõned vähirakud on aga leiutanud uusi viise, kuidas telomeere toota, pole teema loetud lõpetatuks, vaid see uurimisvaldkond laieneb pidevalt. Kui võtta vähilt kütus, on ta sunnitud peatuma.

Paradoksaalselt seletab vähi surmav edu ka vananemist. Vananemine võib olla kaitse vähi eest, kuna me oleme arenenud pikema elueaga liigiks. Telomeraasi allasurumine, rakkudelt surematuse röövimine ja rakkudele piiramatu kütuse andmine aitas vältida vähki ja elada just nii kaua nagu meile praegu kombeks on. Pikendades eluiga ehk pikendades telomeraasi, suurendame ka tõenäoliselt riski vähki haigestumiseks. Siinkohal oleks tarvis leida tasakaal, kus on võimalik pikendada eluiga, kuid mitte põhjustada seejuures vähki.

Dr Mary Armanios on arst ja teadlane, kes väidab, et teab klassikalist enneaegse vananemise sündroomi, mis ei pruugi näos avalduda. Näiteks nagu lugu 17aastaseks saavast poisist, kelle organid olid nagu 85-aastase omad. Kui selle noore poisi DNAd põhjalikult vaadeldi, leiti sealt mutatsioon, mis oli rikkunud tema telomeraasi: tal polnud mitte mõlema vanema kahte tervet geeni, vaid üks terve telomeraas. Tema luuüdi võis seetõttu võrrelda kuni 100-aastase inimese omaga. Mary leidis mitmel kopsuhaigusel samasuguse geneetilise defekti. See tõestas, et telomeraasihäirega inimestel on eelsoodumus haigestuda idiopaatilisse kopsufibroosi. See avab meile akna, tõestamaks, et telomeraas mõjutab palju rohkem haigusi, kui varem ette kujutati. Mida lühem telomeer, seda suurem risk on haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, diabeeti ja nüüd ka vähki.

Telomeraaside pikkus pole kivisse raiutud, vaid on varieeruv, ning telomeraase on võimalik pikendada. Elulaad mängib seejuures suurt rolli ja pidev stress mõjub tervisele hävitavalt. Psühholoog Elissa Epel uuris koostöös Liz Blackburniga kroonilist stressi, et mõõta stressi inimrakkudes. Neid huvitas, kas stress mõjutab tõesti muutusi terve inimese rakkudes ning kas on võimalik näha kehas neid kahjustusi, mis on põhjustatud otseselt stressist. Selleks uuriti inimesi, kel on elus palju vältimatut stressi ning selgus, et pidevas stressis elavad inimesed surevad varem. Kui võrreldi tugevas stressis naiste telomeere ilma stressita naiste omadega, avastati jahmatav tõde: stressis naiste rakud olid lausa kuni 17 aastat vanemad.

Telomeerid on omamoodi hoiatus või selge märk bioloogilisest vananemisest. Olulisim seejuures muidugi on aga küsimus, kas kahju saab taastada/ heastada. Üks meestepõhine uuring näitab, et saab. Mehed, kel oli eesnäärmevähk, proovisid operatsioonile minemise asemel oma elustiili muuta. Nad õppisid lõdvestuma, treenima, loobusid rasvasest toidust ja lasid end seejuures nõustada. Peale kolme kuud testimist avastati sel olevat positiivne mõju 500 geenile. Mainitud uurimuse käivitas Liz Blackburn koos Dean Ornishiga. Nad uurisid seejuures ka meeste telomeraasi ja kolm kuud pärast eluviiside muutmist oli telomeraasi tase tõusnud 30%. Ehk juba 90 päeva möödudes vananesid mehed 29% vähem. Telomeraasi tõusu võib seostada ka vähi arenguga, kuid meeste puhul ei saanud teadmine vähki ergutavast telomeeri mõjust kinnitust. Vastupidiselt, meeste vähk paranes ja geenid tugevnesid. Ühe katsealuse puhul ei väidetud, et pole vähki, kuid vähemalt oli biopsia proov negatiivne.  

Ravimid maksavad miljoneid, kuid suhtumise abil saame me maailma juba üsna palju muuta ja seda täitsa tasuta. Liikumine ja positiivne mõtlemine muudavad telomeeride pikkust. Stressi vähenedes pikenevad telomeerid. Veerandikul inimestest pikenevad telomeerid aasta või kahega. Kui me ei lase telomeeridel lüheneda, kaitseb see meid vanadushaiguste eest.


Artikli materjal:
http://et.wikipedia.org/wiki/Telomeer
(Immortal, USA 2010)
http://etv2.err.ee/videod/dok_film/3643d85e-e2f7-40ba-a240-273b4616427b