STRESS - Kuidas see meile mõjub?

STRESS - Kuidas see meile mõjub?

Autor: Reilika Nestor 06.10.2014 kell 17:15

Kas tunned ennast ära?

" Mul on nii palju tööd. Üks asi ajab teist taga. Ma ei saa kõike õigeks ajaks valmis. tööl tunnen, et süda klopib ja vererõhk tõuseb. Pinge leevendamiseks teen õhtul väikse veini. Õhtul aga ei saa und, tööasjad muudkui keerlevad peas. Ma ei näe sellel tööl mingit tulemust. Ma ei jaksa enam."

See viitab kõik stressile, aga mida siiski tähendab stress. Stress on keha ja vaimu pingeseisund. Me esitame endale nõudmisi, kohati liiga kõrgeid. Me soovime liiga palju, tahame liiga palju ühest hetkest.

Mõõdukas närvipinge aga on hea. Sest see paneb meid pingutama ja edasi pürgima. Kuid kas meil on olemas miski, mis meile annab märku, et nüüd on see piir ees? Ei ole. Ja kui me eriame teatuid signaale, mis annavad meile märku, et me peaks rahulikumalt võtma, või see miski teeb liiga, siis meie tervis võib aina halvemaks minna ja probleemid ja haigused on tergelt tekkima.

Tavaliselt stress on tingitud

  • Liiga raske vaimne või kehaline töö
  • Pingeline töine või kodune õhkkond
  • Ületöötamine ja puudulik uni
  • Tavapärase elurütmi ootamatu muutus
  • Mure lähedase inimese pärast
  • Iseenda või lähedase inimese raske haigus

Stressi mõju organismile:


  • Südame- ja veresoonkonnasüsteem:
Äkki tekkinud stress (nt tüli) põhjustab südametöö kiirenemise ja südamelihaste tugevaid kokkutõmbeid. Korduvad stressiepisoodid võivad viia südameprobleemide tekkimiseni.

  • Luustiku-lihaskonnasüsteem
Stessis olles lähevad lihased pingesse. Pikaajaline lihaspinge võib tekitada valusid (nt peavalu, seljavalu)

  • Hingamisteede süsteem
Stress võib kiirendada hingamist, kiire hingamine omakorda tekitada peapööritust ja tasakaaluhäireid.

  • Seedeelundite süsteem
Stress mõjutab söögiisu, stressis inimesed söövad palju rohkem kui või vähem kui tavaliselt. Stressi võib esile kutsuda oksendamise ja isegi kõhuvalu ning mõjutada seedimist, põhjustada nii kõhulahtisust kui ka -kinnisust.

  • Reproduktiivsüsteem
Meestel võib stress halvendada testosterooni ja sperma tootmist ning põhjustada impotentsust. Naistel võib põhjustada stress menstruatsioonitsükli ärajäämist või ebaregulaarsust ja vähendada seksuaaliha.

  • Närvisüsteem
Stress põhjustab sageli unehäireid, ärevust, paanikahooge või depressiooni.