Soome sauna võlud ja mõnud

IStockPhoto

Soome sauna võlud ja mõnud

Autor: Reilika Nestor 03.02.2015 kell 00:00

Kõige levinum ja tuntum saunaliik eestlaste seas on soome saun. Selles saunas on eraldi ruum pesemiseks ja leili võtmiseks ning eesruum keha jahutamiseks ja meeldivas seltskonnas aja veetmiseks. Leiliruum koosneb puidust valmistatud astmelisest lavast ja kas ahju- või elektriküttega kividega kerisest. Temperatuur jääb olenevalt saunalistest 75-120 kraadi vahele ning õhk on kuum ja kuiv. Õige soome sauna juurde kuulub kindlasti leili viskamine kuumadele kerisekividele, mis mõneks hetkeks õhuniiskust tõstab. Astmeline leililava annab igale saunalise võimaluse valida enda jaoks sobiv temperatuur – mida kõrgem aste, seda kuumem on õhk. 

Soome sauna juurde kuuluvad omad rituaalid, milles on tähtis koht vihtlemisel ja külma veega karastamisel. Laval käiakse mitu korda, jahutades end vahepeal eesruumis, külma duši all või hoopis järvevees. Ekstreemsusi otsivad inimesed ei jäta sellist võimalust kasutamata ka talvises jääaugus. 

Sama oluline roll on ka vihtlemisel, mille jaoks kasutatakse kase-, tamme-, nõgese- või isegi kadakavihta. Vihtlemine parandab hästi pindmist vereringet, eemaldab nahalt mustuse ja soodustab higistamist. Värske või sügavkülmutatud kaseviht on nahka noorendava toimega, leevendab lihas- ja liigesevalu ning aitab kergemate nahapõletike puhul. Tammevihas leidub parkaine nimega tanniin, mis annab tugeva soojaaistingu, hea une ning leevendab liigesehaigusi. Karta pole vaja ka kadaka- ja nõgesevihta, sest mõlemad kaotavad oma “teravuse” juba kümneminutilise kuumas vees leotamise järel. Sügavkülmast võetud viht tuleks lasta toasoojas või leiges vees rahulikult üles sulada, sest kuum vesi võtab lehed lahti ja rikub viha ära.

www.derma.ee