Saunade kirev ajalugu

IStockPhoto

Saunade kirev ajalugu

Autor: Reilika Nestor 30.01.2015 kell 00:00

Saunadel oli, on ja jääb väga tähtis roll paljude rahvaste elustiilis ning traditsioonides. Saun pole pelgalt koht, kus end pesta, vaid sõprade või pere keskel meeldivalt veedetud aja ning lõõgastuse allikas. Tehnikaajastu saabudes on ka saunad läbinud nö. tiigrihüppe, mida iseloomustab elektrikeriste ning infrapunasaunade kiire levik. Millise saunatamisvõimaluse keegi valib, on väga isiklik otsus, kuid ära proovida tasub erinevad võimalused kindlasti.

Ürgsauna tekkelugu Lõuna-Ameerika pampades võib rohkem seostada religioosse tähtsusega, sest indiaanlaste higistamistelke nimetati nende kultuuris ka saun-kirikuteks. Loomanahkses püstkoda meenutavas telgis ringikujuliselt ümber kuumaks aetud kivihunniku istudes lauldi palveid, puhastudes seeläbi nii väliselt kui sisemiselt. 

Euroopasse jõudis ürgne saun maadeavastajate, meremeeste ja röövvallutajate läbi. Kreeklastest meresõitjad andsid iidsele religioossele saunale tänapäevase tähenduse ning arendasid omal maal saunakultuuri kümblus- ja terviseasutuste tasemele. Sauna idee meeldis ka roomlastele, kes oma riigi kõrgajal rajasid rooma termid – tuhandetel ruutmeetritel asuvad hiigel saunad, kus lisaks higistamissaalile, eri temperatuuridega pesemisruumidele ja jahutavale basseinile, leidus ka spordiväljakuid, raamatukogu ning masseerimis- ja puhketoad. Kõige luksuslikumad saunad mahutasid mitu tuhat inimest ning seal paiknesid lisaks söögi- ja joogikohad, juuksurid ning massöörid, ravitsejad ning kaubitsejad. 

Priiskavatele rooma termidele tegi lõpu Rooma riigi langus ning kristluse levik, mis keelas kombelistel ja religioossetel kaalutlustel saunatamise täielikult. Kuid Ida-Rooma riigis, araablastega asustatud aladel, oli tekkinud oma saunakultuur – aurusaun ehk hamman, mis ka praegusel ajal väga populaarne ning aktuaalne on. 

Keskaeg tõi kaasa ranged saunatamisreeglid, mis määrasid ära kui kallis tohtis olla saunakuub ja mis juhtus vargaga, kes saunaliste asjad ning riided pihta pani. Trahv sellise kuriteo eest oli kõrge ning maksmata jäämise korral määrati “õigeks” karistuseks nukker lõpp võllapuul. 

Ühissaunadele sai saatuslikuks seal lokkav lõbujanu ja ka haigused, mille tagajärjel hakati massiliselt saunu sulgema ning maha põletama.
Eraldi meeste ja naiste saunad on enamikes maades kasutusel tänapäevalgi.

www.derma.ee