Ravim kui mürk?

IStockPhoto

Ravim kui mürk?

Autor: Reilika Nestor 03.02.2015 kell 00:00

Iga ravim on tegelikult mingit moodi mürk. Kas sel avaldub raviv või toksiline toime, sõltub eelkõige annusest, aga ka manustamise viisist, haige organismi omapärast, vanusest, soost ja ravimi manustamise ajast.
Ravimitest ei tohi sattuda liigsesse vaimustusse ning neid seetõttu liialt kasutada, vaid järgida tuleks vana head ütlust, et kõike peab kasutama nii vähe kui võimalik ja täpselt nii palju kui vaja.

Mürgitus on justkui keemiline trauma, mis on organismi tekitatud reaktsioon kehasse sattunud võõrale keemilisele ühendile. Kahjustusi, mis on seotud ühe või teise mürgi toimega, nimetatakse selle toksigeenseks mõjuks.

Mürgised ained võivad olla oma keemilise struktuuri poolest väga erinevad, kuid üldjoontes võib neid jaotada järgmiselt:

  • mineraalse päritoluga mürgid, milleks on anorgaanilised soolad, alused, happed ja mõningad sünteetilised ravimid;
  • bakterite ja seente elutegevuse produktid, antibiootikumid, botulismitekitaja toksiin;
  • taimsepäritoluga mürgid ehk alkaloidid, glükosiidid ja saponiinid;loomsed mürgid nagu ussi-, kalade- ja mesilasmürk.

Ravimimürgitusi jagatakse ägedateks ja kroonilisteks.

Ägeda mürgituse põhjuseks on kas õnnetusjuhtumid (vale ravim, vale annus, vale näidustus – eriti vanuritel ja lastel) või tahtelised teod (suitsiid ja mõrv). Krooniliste mürgituste põhjused on kas liiga kaua kestev ravi või ravimite kuritarvitamine ja narkomaania.

Mürkide ja mürgituste tundmine on nii meditsiinis kui tavapärases elus vajalik, sest kaasajal suureneb iga päev mürgiste ainetega kokkupuutuvate inimeste arv.