Naiste õigused ja kohustused läbi aegade võrreldes tänasega

IstockPhoto

Naiste õigused ja kohustused läbi aegade võrreldes tänasega

Autor: Reilika Nestor 31.12.2014 kell 00:00

Mõistega „naine“ assotsieeruvad tavapäraselt sõnad „hellus“, „hoolimine“, „armastus“ ja muu taoline. Eestis tehtud uuringute kohaselt seostatakse naisi sõnadega „arglikkus“, „abitus“, „hellus“, „naiivsus“, „kaastundlikkus“, „tundelisus“, „jutukus“, „hoolitsevus“ ja „sõltuvus“.

Meie traditsioonilise mõistena tähistab naine täiskasvanud inimest, kes hoolitseb kodu, laste ja mehe eest. Tihti nähakse naise rolli abikaasana, laste emana, kuid varju jääb tema enda eraldiseisev isiksus. Täna me aga võrdsustame naist mehega, ühtlustades neile ühiskonnas omistatud ootusi. Paljude võimukate ja edukate meeste seljataga seisab tugev naine. Mehed kinnitavad ka intervjuudes ning teistes arvamusavaldustes sageli, et kui nende kõrval poleks mõistvat ning toetavat naist, poleks nad nii edukad.

Üks Eestis tuntud meesterahvas, kes on olnud oma naisega edukas abielus mitukümmend aastat, kommenteeris oma abielusaladust järgnevalt: „Mõistmine, usaldus, üksteisega arvestamine ja kompromissid.“ Samuti väljendas ta eelistust mitte vahetada naist, kui „turule tekivad uued, kuna naised pole autoäri“. Tema sõnul on raske harjuda tänapäevase arusaamaga, et naised saavad kõigega ideaalselt hakkama ja on vahest tublimad kui mehed.

Küttide ja korilaste ajastul olid aga naiste kohustusteks taimetoidu otsimine, väiksemate loomade püüdmine ja laste eest hoolitsemine. Naiste roll muutus koos ajaga: inimene arenes ning temaga ühes arenesid ka inimese soovid. Naised hakkasid seejuures soovima iseseisvust, võimalust ise õppida ja teha kõike, mida mehedki. See tekkis soovist osata rohkem ning seeläbi mehi aidata.
Sõdade ajal olid mehed sõjas, kuid kõige muu eest hoolitsesid naised. Paljud mehed ei tulnud enam koju, kus siiski vajas pere hoolitsust ja leiva lauale toomist. Vaestes või meesteta peredes pidid ka naised tööl käima, et peret ülal pidada.

Naiste valimisõiguseid hakati massiliselt kehtestama alates 19. sajandist:
1881 Mani saar
1902 Austraalia
1906 Soome
1913 Norra
1915 Island ja Taani (Islandi võimu all)
1917 Eesti, Läti, Poola, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Kasahstan, Kanada, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan, Uruguay, Valgevene, Venemaa
1918 Suurbritannia ja Iirimaa (Suurbritannia võimu all)
1919 Holland, Luksemburg
Viimastena jõudsid selleni Bahrein 2002. aastal, Kuveit 2005. aastal ja Araabia Ühendemiraadid 2006. aastal.
Suurbritannia ja Kreeka olid riigid, kus valimisõiguslik naine pidi olema vähemalt 30aastane.

Natuke varem kui 20. sajandil asusid naised oma õiguste eest seisma ja soovisid saada osa ühiskondlikust elust, eesmärgiga olla meestega võrdsemad. Paljudel avanes võimalus töötada kontoris, mis oli ääretult auväärne saavutus. Kõik need soovid ja soovide väljendamised muutsid naised õpihimulisemaks.

USAs kasvas veerandsaja aastaga naiste tööjõud 6%-lt 23%-ni. Üha vähem hakkasid naised pere looma ning rohkemad eelistama karjääri. Siiski jätkas suur osa naistest sama rada, jättes endid tagaplaanile ja pühendudes perele.

Nüüd on populaarseks muutunud kaks peamist teguviisi: sünnitada laps üsna noorelt ning peale lapse 3aastaseks saamist alustada karjääri või siis lükata lapsesaamine 30ndatesse.

Naised on saavutanud ühiskonnas teatud staatuse, kuid paljudes riikides pole see siiski jõudnud kinnistuda. Tänaseni pole võimalik üheselt öelda, mis on õige või vale. Mõne naise jaoks on see ikka veel liiga suur tükk, mida hammustada, olenemata sellest, et läbi aegade on naised tahtnud üha enamat. Ent nii palju kui on inimesi, on ka arusaamasid, eri soove ja nägemusi.

Mida arvad asjast Sina?