Mis on see lihtne asi, et vältida ning vabandeda stressist?

Mis on see lihtne asi, et vältida ning vabandeda stressist?

Autor: Reilika Nestor 13.03.2016 kell 22:47

Hea on teada, et stress on juhitav ega tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida. Stress ei ole ohtlik, sest mõõdukas pingeseisund tagab meie valmisoleku tegutseda ja olukorraga toime tulla. Probleem tekib pigem sellest, et kuivõrd adekvaatse strateegia järgi me stressiga toime tuleme.

Stressi toimetuleku erinevad strateegiad:

  • Probleemile suunatud stessiga toimetulek - keskendutakse stressi tekitanud probleemi lahendamisele.
  • Emotsioonidele suunatud toimetulek - keskendutakse stressiolukorra tekitanud emotsioonide reguleerimisele (aitab nt metsas jalutamine, teatris või kontserdil käik, vannis käimine, nutmine, naermine, sõpradega/ sõbrannadega kohtumine).
  • Põgenemisstrateegia - probleemi eiratakse, ollakse passiivne, tegeletakse ebaoluliste asjadega, lepitakse olukorraga või liialdatakse mõnuainetega.

Olenevalt olukorrast, millega püütakse toime tulla, võib kasutada nii probleemile kui ka emotsioonidele suunatud stressiga toimetulekut. Mõlemad lähenemised on head ja õiged, kui need ei kahjusta inimest ennast või teisi. Vääraks stressiga toimetuleku  teeks on põgenemisstrateegia - probleemi eiratakse, liialdamine alkoholiga, suitsu või muude mõnuainetega, liigsöömine, agressiivsus.

Tööstressorile liiga tormiline reageerimine või stressiga toimetulekuks väära strateegia valimine võib muuta tööstressi meile ohtlikuks. Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse mitmeid haigusi, näiteks südamehaigused, depressioon. Ohtlikuks muutub tööstress ka seetõttu, et stressis oleva inimese tähelepanuvõime halveneb ning ta kipub tegema vigu: väheneb töö tulemuslikkus ja halveneb selle kvaliteet, suureneb töötraumade oht ja -õnnetuste risk, tekivad konfliktisituatsioonid, mis süvendavad stressi veelgi. Siinkohal on tohutult oluline ettevõttes personalijuht, kes hoiab tasakaalus kõike ning suhtleb töötajatega ja nende probleemidega ning on ääretult diskreetne.

Stress on seotud tihtiharjumusega ennast pidevalt mingi kehalise või vaimse pinge all hoida, ilma et endale vajalikul määral lõõgastumist lubatakse. Lõõgastumine on aga niisama oluline kui pingutaminegi. See alandab vererõhku, vähendab pulsi ja hingamise sagedust, lõdvestab lihaseid, parandab ainevahetust, suurendab organismi varustatust hapnikuga, lisab enesekindlust ning tagab hea une.

Stressi leevendamiseks ja lõõgastumiseks on mitmeid lihtsaid ja tõhusaid mooduseid. Väga hästi leevendab vaimset pinget igasugune kehaline tegevus. Füüsilisel aktiivsusel on ka stress ja südamehaigusi ennetav toime. Samal ajal on teada, et vähene liikumine on seotud suurema riskiga haigustega südameveresoonkonnahaigustesse. Regulaarne liikumine parandab ka meeleolu. Rahulikus tempos jalutamine kasvõi ülepäeviti on ideaalne vahend hoida meid tervetena.

Iga päev peaks liikuma vähemalt 30 minutit. Leidke endale meeldiv liikumisviis. Koormuse suhtes pidage nõu arstiga.

Kui te ei suuda enda kehakaalu pärast eriti jalutada, siis absoluutselt, mis kõigile sobib on ujumine vastavalt siis võimekusele.

Stressil all kannatava inimese hingamine on väga oluline. Eriti kui tunnete, et teid on haaranud meeletu ärevushoog.

  • Hingake välja.
  • Hingake läbi nina sisse, lugege "üks ..., kaks ..., kolm ..." Pidage hetk pausi ja seejärel hingake uuesti välja lugedes "üks ..., kaks ..., kolm ..., neli ..." NB! Väljahingamine peab olema pikem kui sissehingamine.
  • Jätkake sellist hingamist kuni pinge taandub.