Milles seisneb jumestuskreemide erinevused?

IStockPhoto

Milles seisneb jumestuskreemide erinevused?

Autor: Kai Visnapuu 27.01.2015 kell 00:00

Jumestuskreemid jagunevad õhemateks, mis annavad nahale loomuliku jume, ning katvamateks, mis peidavad ka nahavigu. Tavaline jumestuskreem koosneb rasvaineid ja niisutavaid komponente sisaldavast emulsioonist ja puudrist ning värvipigmentidest koosnevast värvipastast - tulemus sõltubki sellest, kumba on rohkem. Mida rohkem puudrilist ainet, seda tihedam ja katvam on kreem.

Kõige õrnema ja läbipaistvama jume loob tooniv päevakreem, mis sisaldab nahka niisutavaid, hooldavaid ja kaitsvaid komponente ning lisaks umbes 3% värvipigmente. 

Jumestuskreemid, kus talki ja värvipigmente on rohkem (7-15%), jätavad nahale loomuliku jume, kuid ei peida nahadefekte. Kui soovite iluvigu varjata, peaksite kasutama lisaks õhukesele jumestuskreemile peitepulka. Rasune nahk nõuab antiseptilistpeitepulka.
Peitepulka kasutatakse ka tumedate silmaaluste, veresoonte ja vistrike peitmiseks jumestuskreemi või puudri alla. 

Peitekreem on sama efektiga, ent professionaalsetel peitekreemidel toimib lisaks puudrile ja pigmendile katjana ka vastandvärv.
Peitekreemiga saab varjata ka näol tugevamaid varje ja värvidefekte. 

Puuderkreemid on katvama toimega - see peidab naha värvierinevused, veresooned ja tedretäpid. Puuderkreem, mille pigmendisisaldus
algab 25%, toimib ka peitekreemina. 

Modernsed kauapüsivad ja veekindlad jumestuskreemid võivad näol muutumatult püsida kuni 12 tundi ja päeva jooksul kohendamist peaaegu ei vajagi. Uueks ja moodsaks nähtuseks on ka sädelevad puudrid ja illumineerivad jumestuskreemid. Nendega peaks olema ettevaatlik, kuna kortse ja vistrikke need ei peida ega kata ning läige ja sädelus toovad esile hoopis vead näonahal. Sädelevad tooted mõjuvad efektselt õhtuvalguses ja nendega võib katta nö väljaulatuvad kohad: põsesarnad, kulmuluu, õlad, rangluu.


www.derma.ee