Miks su nahk on tundlik ja valulik?

Miks su nahk on tundlik ja valulik?

Autor: Reilika Nestor 25.04.2016 kell 14:17



  • Liigne päike

Liigne päike muudab naha puutetundlikuks. Nahk võib minna tursesse ja paistesse ning on valulik. II astme päikesepõletus on just valutav, punetav ja paistetav nahk. Samuti tekivad villid.



  • Postherpeetiline neuralgia

Valulik, valutav nahk, mis on põhjustatud Varicella zoster viiruse ja Herpes simplex viirusest. Haigus võib avalduda pärast vöötohatise läbipõdemist, kui ohatise villid on paranenud, aga valutunne nahal ei kao.

Varicella zoster viirus (VZV) ja Herpes simplex viirus (HSV) kuuluvad alfaherpesviiruse alamsugukonda. Varicella zoster viirus põhjustab kahte erinevat kliinilist sündroomi: tuulerõugeid (varicella) ja vöötohatist (herpes zoster).

VZV põhjustab primaarse infektsioonina tuulerõugeid. Pärast haigust jääb viirus latentsena organismi seljaaju dorsaaljuure ganglionidesse. Tuulerõugete levinumad tüsistused on naha sekundaarne bakteriaalne infektsioon, pneumoonia, meningoentsefaliit, hepatiit ja trombotsütopeenia. Need tüsistused esinevad enamasti täiskasvanuil ja eriti immuunpuudulikkusega patsientidel.

Rasedusaegse tuulerõuge infektsiooni puhul enamasti lootele kliiniliselt märgatavaid kahjustusi ei teki, kaasneva lootekahjustuse risk on umbes 2 %. Ohtlikum on ema nakatumine raseduse varajases staadiumis (enne 20. rasedusnädalat), mis võib põhjustada lootel kongenitaalse varicella-sündroomi: mikrotsefaalia, jäsemete hüpoplaasia, nahaarmid. Raseduse hilisemas järgus võib viirus põhjustada enneaegset sünnitust. Kui ema haigus vallandub vahetult enne või pärast sünnitust, võib vastsündinu haigestuda tuulerõugetesse. Sellisel juhul on haiguse kulg kiire ja raske.

Viiruse reaktivatsioonil tekib vöötohatis. Vöötohatise esinemissagedus tõuseb vanuse kasvades, tavaliselt pärast 50. eluaastat ja immuunpuudulikkuse korral. Herpes zoster infektsiooni korral on vesikulaarne lööve lokaliseerunud, valulik, piirdudes enamasti ühe dermatoomiga, võib retsidiveeruda. Ligikaudu pooled vöötohatistest lokaliseeruvad torakaalpiirkonda.

Näidustus:
Kahtlus VZV infektsioonile (nahalööve, meningoentsefaliidid, infektsioonid immuunpuudulikkusega haigetel).

Uuritav materjal: Villisisu, haavandikaabe, liikvor

Analüüsimeetod: Nested-PCR (polümeraasi ahelreaktsioon)



  • Demüelinisatsioon haigused

Demüelinisatsioon haigusi põhjustab kahjustatud müeliin. Müeliin (ladina myelinum) on närvikiude ümbritsev rakumembraan. Müeliin koosneb veest, lipiididest ja valkudest ja moodustab müeliinituppesid ning ümbritseb kiiresti juhtivaid närvikiude. Müeliini areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.



  • Keskaju neuroloogiline defekt

Naha valulikkus võib tulla keskaju defektist. Keskaju on üks aju piirkond, kus toimub kõigi meeleelundite ja lihaskäskude kombineerumine ning see on ka selgroonärvi ning 3.-12. kraniaalnärvide signaalide vahenduskohaks keha ja aju vahel.



  • Migreen

Migreen võib põhjustada tuikavat või pulseerivat tunnet. Migreen võib põhjustada ka iiveldust, oksendamist, äärmuslikke kuumustundlikkust.



  • Fibromüalgia

Sagedamini esineb valu nimmeosas (lumbago), kaela- ja õlavöötmes ning rindkeres (pleurodüünia). Viirusinfektsioonid ja stress võivad kiirendada ja raskendada haiguse kulgu. Haigus esineb peamiselt naistel ning seda võivad tingida füüsiline ja vaimne stress, unepuudus, trauma, pidev külmetamine ning harvadel juhtudel ka mõni reumatoloogiline haigus. Tänapäeval arvatakse, et fibromüalgia tekib eelkõige psühholoogiliste probleemide tõttu.
Sümptomid ehk avaldumine- Fibromüalgia avaldub eelkõige valuna. “Valu on igal pool”, on laialivalguv, peamiselt kaela- ja nimmesegmentide piirkonnas, sealhulgas õla- ja vaagnavöötmes, rinnakorvi ülaosas, küünarnuki- ja põlvepiirkonnas ning kätel.
Valulikes piirkondades võib vajutamise leida sümmeetrilisi terava valu punkte. Sümptomid on tugevamad hommikul ja suurenevad väsides, ülemäärasel pingutusel, psüühilise stressi puhul või külmetamisel. Hommikune liigeste-lihaste jäikustunne võib kesta 1-2 tundi. Fibromüalgiat põdevatel inimestel on uni pinnapealne. Sageli kurdetakse unehäirete ja ärkamisjärgsete valude ja väsimuse üle. Vahel on probleemiks halb meeleolu, mäluhäired, sage urineerimine, kõhuvalu, ärritatud soole sündroom ja Raynaud sündroom.
Diagnoosimine, ehk milliseid uuringuid võidaks teha ja miks - Vereanalüüsid on normis. Diagnoosimisel lähtutakse laialdase valu olemasolust ning katsudes ilmestuvatest iseloomulikest valupunktidest. Kuna fibromüalgia puhul orgaanilisi muutusi lihastes, kõõlustes ega luudes ei esine, põhineb diagnoosimine teiste haiguste väljalülitamisel röntgenpiltide, ultraheliuuringu või teiste lisauuringute alusel.




  • Neuropaatia

Naha valulikkust võivad põhjustada järgmised probleemid NT. Perifeersed neuropaatiad ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused. Autonoomse närvisüsteemi haigused (näiteks autonoomne neuropaatia, multisüsteemne atroofia) Kesk- ja perifeerse närvisüsteemipõhised liikumishäired (näiteks Parkinsoni tõbi, essentsiaalne treemor, amüotroofne lateraalskleroos, Tourette-i sündroom, polüskleroos ja mitmed perifeersed neuropaatiad). Kesknärvisüsteemi neuropaatia.



  • B-Vitamiini defitsiit

See võib olla põjustatud B vitamiini defitsiidist. B-rühma vitamiinid on ka mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud inimeste normaalseks ainevahetuses, ja rakkude kasvu tagamisel.