Miks meie esivanemad kartsid põllundust?

IStockPhoto

Miks meie esivanemad kartsid põllundust?

Autor: Reilika Nestor 17.12.2013 kell 00:00

Mõned küttide ja korilaste rühmad läksid 10 000 eKr üle maaviljelusele. Teised jätkasid senise elulaadi edasiarendamist ja uuendamist.

Alates umbes 10 000 eKr toimus üldine üleminek küttimiselt-koriluselt põlluharimisele. Mõned rühmad jätkasid toidu korjamist, osaliselt kindlasti keskkonnatingimuste tõttu, mis tegid nende elupaigas viljakasvatuse või pikema ühes kohas viibimise võimatuks. Teine põhjus võis olla, et põlluharimine nõuab rohkem aega toidutootmisele ja toob suurema riski nälga jääda, kui saak ikaldub. Mõned rühmad nagu haidad Põhja Ameerikas ja aborigeenid Austraalias, näivad olevat jäänud truuks küttimisele –korilusele.

  • Keerukas kultuur
Äärmiselt rohkete toiduvarudega piirkondades arenesid umbes 3000 aastat tagasi keerukamad küttide küttide-korilaste kogukonnad. Näiteks Vaikse ookeani ääres Põhja-Ameerikas võimaldas rikkalik lõhe ja muu kala püük ning tarbepuidu ohtrus areneda keerukatel kogukondadel, mida juhtisid võimukad pealikud.

  • Uuendused
2000 aastat tagasi olid Nortoni inimestel Põhja-Ameerikas kujunenud keeruline kunstikäsitlus ja arenenud harpuunitöötlus hüljeste küttimiseks. Umbes 1000 eKr asusid Kandasse nüüdsete inuittide eellased.

Artikli päritolu: "Ajalugu: tsivilisatsiooni koidikust tänapäevani : täpne ja näitlik teejuht" Adam Hart-Davis