Mida teada elatise nõudmisel?

IStockPhoto

Mida teada elatise nõudmisel?

Autor: Kaido Künnapas 27.04.2016 kell 00:00


Üheks asjaks, millega Eesti on maailmas esirinnas, on teatavasti üksikvanememate osakaal. Selle loomulikuks tulemuseks on see, et paljude Eesti laste toimetulek on purunenud pere ja ühise rahakoti tõttu raske ning ühe vanema moraalse toe puudumine ei pruugigi olla lapsele kõige hullem probleem.

Selle probleemiga tegelemiseks on Eesti kohaldamas üpriski ranget elatise poliitikat, kus vanema enda kehv rahaline seis ei ole pahatihti põhjuseks, et sellelt vanemalt elatist alla miinimummäära välja mõista. Kohtupraktikas juurdunud arusaam on, et kui lapsevanem ei teeni piisavalt sissetulekut, siis peab ta lihtsalt rohkem pingutama või leppima sundtäitemenetluse-rattasse sattumisega. Samas on olemas ka teise suunaga kohtulahendeid, mis sellisele jäigale positsioonile veidi kergendust pakuvad.


Elatise määr: miinimummäär, üle miinimummäära, alla miinimummäära

Elatist võib kohus välja mõista põhimõtteliselt kolmel erineval tasemel:

  • Miinimummääras: 2014. aastal on elatise miinimummääraks 177.50 eurot kalendrikuus. See on elatise suurus, mille vajalikkust ei pea lapsevanem põhjedama hakkama. Õiguspoliitiliselt on paika pandud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. See ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.


  • Üle miinimummäära: kui lapsel on suuremad vajadused (nt tervislikel põhjustel, eriliste isikuomaduste tõttu kallim huvitegevus), siis on võimalik elatise väljamõistmine ka üle miinimummäära, kuid sellisel juhul peab lapsevanem suutma lapse vajadused ära tõendada. Lisaks peab teise vanema rahaline võimekus võimaldama suuremat elatist maksta.


  • Alla miinimummäära: alla miinimummäära on elatist võimalik maksta erandlikel juhtudel. Nende erandlike asjaolude väljaselgitamine põhjustabki autori hinnangul ligi 90% elatisevaidlustest.


Alla miinimummäära elatise väljamõistmine: poolt ja vastu

Alla miinimummäära võib elatist välja mõista, kui vanema rahaline võimekus ei võimalda tal vähemalt miinimumääras elatist maksta ning ta on valmis langetama ka enda elustandardit alla enese tavalise ülalpidamise piiri.

  • vastuargumendid

Vanema rahalise võimekuse hindamisel on praktika liikunud aga suunas, kus kohus mitte ei lähtu vanema teenitavast sissetulekust, vaid hoopiski vanema tulevikku jäävast võimalusest ja (reeglina määramatul viisil hinnatavast) võimekusest teenida sissetulekut. Nii võib kohus põhjendada otsust näiteks sellega, et „kostja on noor ja töövõimeline ning ei esine mistahes takistusi teenida sissetulekut, millest piisaks tema lastele elatise tasumiseks vähemalt miinimummääras”. Sealjuures võib tegemist olla kolme lapse isa või emaga, kes töötab täiskohaga ning paraku mitte just tasuval töökohal.

Riigikohus on alla miinimummäära väljamõistmise kohta öelnud järgmist:

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.

  • pooltargumendid

Kui kahele-kolmele lapsele elatise maksmisega kurja vaeva nägev isa või ema tahaks olla seadusekuulekas, peaks ta hankika omale tasuvama töö ning rohkem pingutama. Kelle unistus see ei oleks ! Kuid kas see on ka reaalsus – on selliseid töökohti niisama lihtsalt võtta ning kuivõrd saab inimesele ette heita, et ta ei ole omale sellist hankinud? Etteheide ei ole sealjuures moraalne, vaid avaldub reaalsel kujul hiljem täitemenetluse käigus arestitud pangakontos, kust on võlgnikul võimalik kätte saada reeglina pool miinimumtöötasumäärast ehk 177.50.

Siinkohal võib abi saada Riigikohtu lahendist, millel peatusime juba eelmises alapunktis. Nimelt selle kohaselt juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Seega kehtib põhimõte, et kui eraldielaval lapsevanemal ei ole võimalik lapsele seadusjärgset miinimumelatist maksta, siis see tähendab see, et lapsevanem peab langetama oma elustandardit ning maksma lapsele elatist selliselt, et oleks tagatud lapse ning lapsevanema võrdsel tasemel äraelamine.

Teiseks võib sellises olukorras alati viidata Riigikohtu ühele varasemale lahendile asjas 3-2-1-127-09, kus kohus on märkinud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit.

Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

Lühidalt öeldes ütleb kohus antud lahendis, et kuigi vanem on kohustatud hankima perekonna ülalpidamiseks vajaliku sissetuleku, siis vanema objektiivset varalist seisundit peaks siiski arvestama. Seega rakendatakse Riigikohtu juhiseid uues perekonnaseaduses mõnes mõttes poolikult, kus vanema objektiivne varaline seis jääb pahatihti tahaplaanile. Seda tehes on paratamatu, et tekivad makseraskused ning tabavad ebameeldivad üllatused seoses registrisse sattumisega ning tulevikus võib-olla ka juhiloa äravõtmisega.

2016 aastal muutusid mõningad asjaolud elatise nõudmisel. Võta ühendust vandeadvokaat Kaido Künnapas'ga. KLIKI avaneb nende koduleht. Küsi nõu!


Televisioonis C-Komandos olete kindlasti näinud kuidas LMP vandeadvokaat Keijo Lindeberg kaitseb hättasattunud inimeste huve.