Fakte meis voolava vere kohta!

IStockPhoto

Fakte meis voolava vere kohta!

Autor: Reilika Nestor 16.01.2015 kell 00:00

Ka kõige kergema töö tegemiseks on vaja energiat. Energiat reguleerib vere ringlemine soontes hapniku abil. Lihased saavad energiat teatud ainete pidevast lagunemisest ja sünteesimisest. Töötavas lihases reageerib glükogeen, mille abil vabanenud energia muutub mehaaniliseks tööks ja soojuseks. Selle muundumise juures on väga tähtis veres sisalduv hapnik, mille organism saab õhust. Õhus on hapnikku ligikaudu 23%. Ühe ööpäeva jooksul voolab kopsude soontevõrgust läbi 1700 liitrit seda hindamatut vedelikku.

Meie organismis on mitmeid vedelikke ja neid väga suurtes kogustes:

  • vesi (lihas koosneb 80% veest);
  • lümfid, mille vedelikke kutsutakse ka koemahlaks (kokku kehas umbes 15 liitrit); 
  • veri, mis on kohati kõige väärtuslikum vedelik (täiskasvanud inimesel 4-6 liitrit).

Veri liigub keha sees suletud ringis, mille moodustavad veresooned ja süda. Veresooned on mitmesuguse läbimõõduga torud ja torukesed. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, kust hapnikurikas veri liigub arteri kaudu mööda organismi laiali. Sealt liigub see veenide kaudu tagasi südame paremasse vatsakesse. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest. Sealt voolab veri kopsudesse, kust organism saab uue hapnikutagavara.

Veri toob kudedesse vajalikke toitaineid ja hapnikku ning aitab organismist välja viia organismile mittevajalikke, sageli isegi kahjulikke ainevahetusjääke. Seetõttu tähtsustataksegi regulaarset ja tähelepanelikku hingamist, mis aitaks kehasse võimalikult palju väärtuslikku hapnikku tuua.