Kuidas ma sain teada, et põen mononukleoosi ning pikk võitlus selle haigusega!

Kuidas ma sain teada, et põen mononukleoosi ning pikk võitlus selle haigusega!

Autor: Reilika Nestor 26.03.2016 kell 10:57

Kui ma nägin Femini ajakirjas artiklit mononukleoosist, siis tekkis mul kohe mõte, et ma pean neile kirjutama ja rääkima oma loo sellest kohutavast haigusest!

Kes juba teavad on see haigus väga pikaajaline ning inimene ei pruugi isegi aru saada, et on tegemist just selle haigusega, vaid mõtleb, et on tööväsimus ning väike gripp.

Kõik algas siis järgmiselt.

Eelmisel aastal 2014 siis jäin korraks grippi ja kuna ma ei saanud välja teha sellest oma töö tõttu, töötasin ma jõudsalt edasi. Tundsin nädalaga ennast juba paremini. Järsku hakkas kurk meeletult kuivama ning ükski asi ei aidanud seda leevendada, mõtlesin veel, et milles küll asi, et ju organism tunneb, et on vedelikupuudus. Samuti oli koguaeg nohu. Samas valdas meeletu jõuetus, väsimus, isutus.
Olen väga aktiivne inimene ning käin tööl 9-17.00ni sealt trenni, siis lastega ja kodus kõik asjad jne jne jne. Hakkasin märkama, et ma ei jõua enam midagi teha. Mees ikka ütles, et mine käi arsti juures, et see ei ole enam normaalne, et nina tatine, nohu, kurk kuivab ja koguaeg selline väike palavik. Ise mõtlesin veel, et olen päevast päeva koos lastega ja nemad pole haigeks jäänud. Et tõesti, laste pärast ma peaksin minema.

Panin siis aja oma perearsti juurde. Ütles, et mul õrn gripp, võta paratsetamooli, gripiteed, nohu vastu midagi ja kurgu vastu mingit kurgurohtu. Läksin siis apteeki ostsin asjad välja. Tegin väikese ravikuuri, tundsin juba ennast paremini.

Tuli november ja firma jõulupidu, mis peeti ühes armsas talus koos perega. Õhtul sauna ja karastati end tiigivees. Mina, kes armastab selleid asju, käisin ühe korra ära ja jäin kuidagi väga loiuks. Saunas hakkas paha, pea käis ringi. Läksin täitsa oma tuppa magama. Järgmine päev oli nii haige, et ei saanud voodistki välja. Lümfisõlmed turses nii kaelal kui ka kaenlaall, palavik, köha, nohu, isutus, peavalu, pea käis ringi, süda peksles ... ja eriti häiriv oli meeletult jooksev nina ja kuivav kurk.

Võtsin siis uuesti perearstiga ühendust aga kuna ma ise tundsin ennast veidikene süüdi, et käisin saunas ja külmas vees. Rääkisin ka talle. Perearst ikka manitses ja ravisuhtes ikka samad sõnad.

Möödusid päevad ja asjad ei läinud enam üldse paremaks. Ma jäin aina loiumaks ja nõrgemaks. Isutus, iiveldus ning meeletu tujutus. Kõigest oli ükskõik. Tahtsin omaette olla ja mitte kellestki midagi kuulda. Nututuju oli peal. i-le pani täpi aga see, et minestasin kodus ära. Kukkusin kahjuks nii halvasti, et peaga vastu maad, pea sinine, parema käe küünarnukk sinine ja jalg. Kõik oli nii valus ja nutsin maas. Mees jooksis kohale ja ütles, et nüüd aitab. Me läheme kohe kiirabisse ja laseme sul kõik analüüsid ära teha. Sa oled juba kolm kuud täitsa teine inimene ja ainult vajud mul käes ära.

Mõeldud tehtud ja ennäe imet kiirabis ütles arst kohe, et see kõlab nii mononukleoosi moodi. Ta seletas kõik mulle ära ja täpselt nii nagu ma olin tundnud. Tehtigi mononukleoosi analüüs, mis oli positiivne.

Põhilised mononukleoosi sümptomid on:

  • Valus kurk ja mandlid
  • Lümfisõlmede suurenemine kaelal, harvemini kaenla all ja kubemepiirkonnas
  • Palavik ja külmavärinad (EBV kõige nakkavam)
  • Suurenenud põrn, mis põhjustab kõhuvalu
  • Iiveldus
  • Kõhuvalu
  • Peavalu
  • Lihaste valulikkus
  • Valu rinnus
  • Köhimine
  • Nahalööbed
  • Isutus ja energiakadu
Siis mind suunati edasi ülimalt meeldiva infektsionisti juurde Tallinna Nakkushaiguste Kliinikusse Paldiski mnt. 62. Mulle pole elusees selliseid analüüse tehtud. Mononukleoosi analüüs samuti positiivne. Infektsinist siis seletas, et kuna sellele haigusele ei ole ravi, aga kirjutas välja ravimid, mis aitaks leevendada kurgu kuivamist, paratsetamooli võtsin ma nagunii ning nohu jaoks mingisugused tabletid. Samuti peab ma võtma probiootikume. Ja muidugi manitses ette ja taha ainult, maga niipalju kui võimalik, puhka ole kodune ja kui tunned, mine jaluta rahulikult. Füüsiline tegevus keelatud mõnda aega- treeningud. Üle pingutada ei tohi. Ainult puhata puhata puhata.

Õnneks minu tööandja sai kõigest aru. Ja nii ma puhkasin kuu aega järjest. Läksin uuesti siis analüüse tegema ja ennnäe imet analüüsid nagu anatoomia õpikust välja võetud. Arst veel ütles, et ma olen siiralt õnnega koos, sest mononukleoosi tagajärjed on kohutavad ja tegelikult peaks iga inimene tegema gripi korral vastava analüüsi. Mononukleoosil on oma analüüs, mida ei tee perearstid, selleks ongi vaja infektsionisti juurde minna. Samuti öeldakse, et see haigus on musihaigus ja levi ainult füüsilise kontakti puhul. Samuti on see lastel peaaegu, et nähtamatu ning lapsed ei põegi seda või kui põevad, siis põevad väga kergelt. Kellele see mõjub on just täiskasvanud inimesed. Eriti pidid olema ohustatud meesterahvad.

Nii, et kallid lugejad, siin oli minu lugu. Loodan, et minu lugu suunab kasvõi mõnda minema arsti juurde. See pole stress ja depresioon paljudel juhtudel, mida alul arvatakse.