Kui võetud kiirelaen kummitab?

IStockPhoto

Kui võetud kiirelaen kummitab?

Autor: Kaido Künnapas 27.01.2015 kell 00:00

Hiljutine Riigikohtu lahend (05.03.2014 lahend asjas 3-2-1-186-13) andis juhiseid, kuidas tegeleda röövellike kiirlaenuvõtjatega ning avaldas mõtteid, kuidas kiirlaenuturgu tulevikus korrastada.

Kiirlaenude võtmine toob reeglina kaasa rohkem probleeme kui asi väärt on. Laenufirmade äri on üles ehitatud laenude pikendamisele (või täpsemalt nendega seotud tasudele), kõrgetele intressidele ning viivistele, mis laenu tagasimaksega hilinemisel järgnevad. Ja kui vaidlused on üles kerkinud, siis suunatakse kliendid inkasso kätte ning spetsiaalsetesse vahekohtutesse. Kõrged viivised, intressid ja tasud pruugivad jääda teadmatuse tõttu vaidlustamata.

Kui kõrged intressid, viivised ja tasud on liiga kõrged?

Laenukohustusega seotud kulude suuruse hindamisel lähtutakse krediidikulukuse määrast. Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist. Näiteks kui 1,5 aastaks laenatud 1000 euro puhul tasutakse tähtaja möödumisel tagasi 1200 eurot, siis on krediidi kulukuse määr 12,92%. Krediidi kulukuse määra arvestamise valemid on keerulised, mistõttu täpsemalt nendest rääkima ei hakka.

Varasema kohtupraktika ning kehtivate seaduste kohaselt eeldatakse, et heade kommetega on vastuolus ja seega õigusvastane krediidi kulukuse määr, mis ületab kolmekordselt Eesti Panga poolt avaldatud tarbijakrediidi kulukuse määra (viimati, 2014. a jaanuaris oli tarbimislaenude keskmine kulukuse määr 36,13% aastas). See ei ole laenuvõtjate jaoks aga väga kindel kaitseklausel, kuna laenuandjal on võimalik tõendada, et laenuvõtjal puudus eriline sõltuvussuhe või erakorraline vajadus laenu saamisel, laenuandja varalist seisu ja laenu tingimusi arvestades ei ole laenuga seotud muude kulude osakaal liiga suur. Seega ei paku TsÜS § 86 lg 2 p 2 toodud nn SMS- laenude vastu võitlemise klausel alati lahendust.

Et eriti kulukate laenude puhul sellise keeruka reegli kohaldamist vältida ning asi võimalikult lihtsaks teha, on pakkus Riigikohus välja uue reegli, mille esinemisel võib samuti tõdeda, et krediidi kulukuse määr on liiga kõrge, vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Nimelt kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda, siis loetakse selline tehing heade kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks TsÜS § 88 lg 1 ehk üldreegli alusel.

See lahend annab kiirlaenudega seotud erinevatele kuludele selge ülemise piiri ning loodetavasti suunab laenuandjaid oma laenutingimusi ka üle vaatama.

Võla sissenõudmisel kasutatavatest „nippidest”

Riigikohus juhtis tähelepanu veel ühele nüansile, mis võib iseloomustada võlgade sissenõudmise laiemat praktikat. Nimelt nähtub kohtulahendist, et menetluse esimeses etapis ehk maksekäsu kiirmenetluses esitati kohtusse põhinõue summas 985 eurot ning mõned eurod viivist. Kui laenuvõtja makseettepanekule siiski reageeris ja vastuväite esitas, toimus kummaline asi – põhinõude summa vähenes 396 euroni, intressi 76 euroni ning viivis 396 euroni, mis teeb kokku 868 eurot. Seega esitas hageja kohtule teadvalt valeinfot nõude suuruse kohta.

Selle põhjust võib aimata – maksekäsu kiirmenetluses ei saa kõrvalnõuete summa ületada põhinõude summat, mis tähendab, et 396 eurose põhinõude puhul saaks kõrvalnõue olla maksimaalselt sama suur (kokku 792 eurot). Samas on kogu nõue kokku 985 eurot.
Arvestades, et kohus kontrollib ega kõrvalnõuded ei ületa põhinõuet kuid ei kontrolli nõude aluseks olevaid dokumente, aitab selliselt valeandmete esitamine vältida sissenõutava nõude summat.

Nagu viitas ka Riigikohus, siis sellisel viisil kohtule valeandmete esitamise näol võib olla tegemist kuriteoga, mistõttu ei tohiks võlga sisse nõudvad isikud selliselt käituda. Loo moraal tarbijatele on aga järgmine – kui saate maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekuid, siis peab olema selge pilt sellest, mida täpselt nõutakse ning mis on põhinõue ja mis kõrvalnõuded. Kui on esitatud valeinfot, siis sellise tegevuse kuritegelikkusele viitamisel võite saada märksa soodsamad tingimused kompromissi osas kui muidu.

Mõistlikku laenamist!