Kui inkasso nõuab kohustuste täitmist

IStockPhoto

Kui inkasso nõuab kohustuste täitmist

Autor: Kaido Künnapas 02.03.2014 kell 22:31

Kui ettevõtted või eraisikud ei soovi ise oma võlglastelt raha sissenõudmisega tegeleda, siis pöördutakse sageli inkassoteenuseid pakkuvate ettevõtjate poole. Oma erialase pädevusega, mainega ning väljakujundatud tegevusmeetoditega on inkassaatoritel kindlasti märksa lihtsam võlga kätte saada kui võlausaldajatel endil.

Selliste volitatud esindajatega asjade ajamisel tekib võlgnikel tihti küsimus, millised on nende õigused ning kohustused (eelkõige täiendavate menetlustasude osas) selle protsessi käigus ning kuidas neid realiseerida.

  • Sissenõudmiskulude hüvitamine
Sissenõudmiskulude ehk nn menetlustasude puhul tuleb eristada võlgnevusi ettevõtjatevahelistes suhetes ning võlgnevusi, mis teil on tekkinud tarbijatena.

Alates 2013. aastast sätesab võlaõigusseadus ettevõtjate vahelistele tehingutele eelduse, et võlausaldajal on õigus maksega hilinemise puhul nõuda lisaks ka sissenõudmiskulusid suuruses EUR 40. Seaduse mõte on ühelt poolt võidelda ettevõtjatevaheliste maksete hilinemisega ning teiselt poolt seada selge miinimumpiir, millises määras ei pea võlausaldaja hakkama menetluskulusid põhjendama. Kui on tehtud põhjendatult suuremaid kulusid mida viivis ning toodud EUR 40 piirmäär ei kata, siis saab neid kahju hüvitamise sätete alusel nõuda.

Tarbijatele kehtib teistsugune regulatsioon. Tarbijate puhul tuleb jätkuvalt lähtuda võlaõigusseaduse § 113 lg-st 5, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult mõistlike võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamist. See, mis on mõistlik, sõltub igast konkreetsest olukorrast. Näiteks võib võlgniku vastutust ning põhjendatud menetluskulusid vähendada see, kui:
  • võlausaldaja ei ole varem võlgnevuse osas meeldetuletust saatnud;
  • võlgnikul esineb pretensioone teenuse sisu osas; 
  • nõue on selge ning pole sisuliselt vaidlustatav (ehk nõudekirja kirjutamine ei eelda suuremat juriidilist tööd); 
  • võlausaldaja on ettevõte, kellel on majasisene jurist ning võlausaldaja oleks saanud nõude esitada ka ise ilma inkassot kaasamata.
Kui nõudele lisatud menetluskulud on ülemäära suured ning on olemas mõistlikud põhjendused nende vähendamiseks, siis tuleks vormistada sissenõudjale ning võlausaldajale vastavasisuline avaldus, milles taotlete sissenõudmisega kaasnenud kulude nõude vähendamist võlaõigusseaduse § 113 lg 5 alusel.

  • Võlgniku isikuandmete avaldamine
Füüsilise isiku võlgnevuse avaldamine nö inkassofirmade poolt peetavates võlaregistrites ei ole lubatud. Isikuandmete kaitse seadus võimaldab avaldada juriidiliste isikute võlgnevusi puudutavad infot põhusel, et juriidilistel isikutel tegelikkuses isikuandmeid kui selliseid ei ole. Seetõttu on neid võimalik avaldada. Füüsilise isiku isikuandmete avaldamise kohta on Andmekaitse Inspektsioon aga korduvalt märkinud, et nende avaldamine võlgniku nö avaliku diskrediteerimise ja maksmisele suunamise eesmärgil lubatud ei ole, kui selleks võlgnik just nõusolekut andnud ei ole.

Kui andmeid on avaldatud, siis on tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest võlgnikul õigus nõuda oma andmete avaldamise lõpetamist. Efektiivsemaks viisiks on ka kaebuse esitamine Andmekaitse Inspektsiooni.

Omaette grupi moodustava nö võlaturgudel müüdavad nõuded, kus müüakse ka füüsiliste isikute võlgnevusi. Kuna müügitingimused on seal reeglina kujundatavad võlausaldaja poolt, siis selliseid nõudevahenduskeskkondi kasutatakse osaliselt viisil ja eesmärgil, mis seisneb nõude avaldamises ning mitte selle võõrandamises. See ei pruugi olla kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning sellistel juhtudel võiks olla põhjendatud küsida seisukohta Tarbijakaitseametilt.