Kreemide ja hoolitsusvahendite levinuimad koostisosad

IStockPhoto

Kreemide ja hoolitsusvahendite levinuimad koostisosad

Autor: Reilika Nestor 24.12.2014 kell 00:00

Enamjaolt on kreemide valmistamise komponentideks glütseriin, booraks ja lanoliin. Mis nad on ja mida nad teevad?

Glütseriin on taimsest rasvast saadud viskoosne vedelik, seebivalmistamise kõrvalprodukt. Glütseriin lahustub vees ja alkoholis, aga mitte rasvas. See sobib paljude erinevate kosmeetiliste segude ja seepide valmistamiseks, kuna sel on omadus niiskust säilitada ja seeläbi nahka niisutada. Seebi koostisesse lisatuna aitab glütseriin parandada seebi puhastavaid omadusi ning lisada seebile nahka niisutavaid omadusi.
Glütseriin on äärmiselt hügroskoopiline, mis tähendab, et sel on omadus imada vett õhust ja teistest allikatest. Glütseriini ei kanta nahale puhtal kujul just sellesama omaduse tõttu – see võib nahapinnalt hoopis niiskuse välja tõmmata ja seega naha kuivemaks muuta. Seetõttu segatakse glütseriini ja teisi niiskuse säilitajaid alati erinevate komponentidega, et need toimiksid nahka pehmendavalt. Kui glütseriin on segatud teiste nahale kasulike ainetega, toimib see pehmendavalt ning hoiab naha loomulikku barjääri.

Booraksi keemiline nimetus on naatriumtetraboraat . Seda esineb mineraalvees, soolajärvedes ja vulkaanilises mudas.

Lanoliin on üks enim kasutamist leidev loomne rasv. Veel hiljuti kasutati lanoliini peaaegu kõigis kreemides ja seepides. Paraku kuulub lanoliin kümne kõige sagedamini allergiat põhjustava kosmeetilise allergeeni hulka. Tänapäeval on allergiat lanoliiniga tunduvalt vähem seostatud, sest tuntumad kosmeetikatootjad seda enam ei kasuta. Beebikreemides on lanoliin siiski endiselt kasutusel, sest võrreldes teiste looduslike rasvadega on lanoliinil suurim veetakistusvõime – nii kaitseb lanoliin beebi nahka haudumise eest.