Kõnevõime avastamine ning suhtlemisoskus 400 000 aastat tagasi!

IStockPhoto

Kõnevõime avastamine ning suhtlemisoskus 400 000 aastat tagasi!

Autor: Reilika Nestor 27.11.2013 kell 00:00

Kõne ja keel on inimajaloo arengu võti, kindlasti enamgi kui tööriistade valmistamine. Need muutusid meie eellaste lihtsatest märguannetest ja viibetest järjest keerukamaks suhtlusviisiks. Arheoloogia ja inimese anatoomia uuringud aitavad määrata, millal need tähtsad tunnused kujunesid.

Kõnevõime avastamine
Kaelas paiknev keeleluu on vajalik kõnevõime avaldamiseks. 400 000 aasta taguse Homo heidelbergensis´e keeleluust säilinud kivistunud palade leiud Atapuercast Hispaanias lubavad dateerida inimese kõnevõime esmast esinemist.

Tõendeid uurides
Pilk inimese kolju siseküljele osundab, et Australopithecus´te suhteliselt väike aju oli ahvilik ja kõnesuutmatu.

Töötegemiseks sobiv aju
Meie ürgsete eellaste aju maht kasvas miljonite aastate kestel järk-järgult, muutes suhtlemise ja kultuuri keerulisemaks. Homo sapiens´i aju maht on 1600 cm3, peaaegu kolm korda suurem kui Homo habilis´el, kelle ajumaht oli 600 cm3.

Kõnelemata
Homo habilis´el, kes elas umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, arvatakse olevat olnud õige kasinad suhtlemisoskused, võib-olla kasutas ta mõningaid märguandeid ja viipeid koostöö edendamiseks rühma liikmete vahel.


"Ajalugu: tsivilisatsiooni koidikust tänapäevani : täpne ja näitlik teejuht" Adam Hart-Davis