Kaugtöö – mida tähendab, kas ja kuidas?

IstockPhoto

Kaugtöö – mida tähendab, kas ja kuidas? (1)

Autor: Kaido Künnapas 27.01.2015 kell 00:01

Nutiseadmete võidukäik on avanud võimalused uue töö tegemise vormi – kaugtöö – arengule. Kaugtöö tähendab oma tavapärase töö tegemist väljaspool tööandja ettevõtet ehk tema tööruume. Kõige igapäevasemalt kohtame kaugtööd kodus töötamise näol. Samas on levinud ka altenratiivsemad vormid nagu töötamine reisides või kaugtöökeskustes.

Kuna kaugtööl on mitmeid positiivseid külgi (tööandja kulude kokkuhoid, töötajate motiveerimine, riigi infrastruktuuride koormuse vähendamine, töökohtade loomine äärealadel, puuetega inimeste aktiivsem kaasamine tööellu), anname alljärgnevalt mõned näpunäited selle kohta, kuidas kaugtöös kokku leppida ning kuidas teisele lepingupoolele selgitada, miks see hea on ning kuidas mõlemad sellest võidavad.

Miks on kaugtöö hea?

Tööandja jaoks aitab kaugtöö hoida kokku kontorikulusid. Töötajate jaoks on kaugtöö ühelt poolt aga mugav töötamise viis (kodus vabas keskkonnas) ning teiselt poolt ka motiveeriv. Motiveeritud töötajad on tööandja jaoks aga väärtuslik vara. Seega ei tohiks ei töötajal ega tööandjal olla raske põhjendada selle positiivseid külgi.

Tähelepanelik tasub olla aga ohtude vältimiseks. Nimelt võib pidev tööandja silma alt eemal töötamine viia töödistsipliini kadumisele ning tööajareeglite mittejärgimisele. Samuti on täheldatud, et pidevalt kodus töötavatel töötajatel on tendents võõranduda kollektiivist ning neid võib seetõttu tabada negatiivsed psühholoogilised tagajärjed.

Millised kaugtöövormid on olemas?

  • Töötamine kodust kas täielikult või siis olulises osas (nt nädalas neli tööpäeva viiest);
  • Mobiilne töötamine ehk töö tegemine reisides; 
  • Töötamine kodus väikses osas kodutöö päevadel (eelkõige motiveerimiseks).

Kuidas kaugtöös kokku leppida?


  • Kaugtöös kokkuleppimine on lepingupooltele vabatahtlik. See tähendab, et kaugtöös tuleb alati kokku leppida ning kui tööandja või töötaja sellega nõus ei ole, siis ei saa kaugtööd ka rakendada.
  • Kaugtöö kokkulepe tuleks formuleerida kirjalikult (see tähendab kas omakäeliselt paberil allkirjastatuna või digitaalse allkirjaga). Kaugtöö põhikokkuleppe võib sõnastada nii: „Pooled on kokku leppinud, et töötaja teeb tööd kaugtööna”. Sellega on täidetud töölepingu seadusest tulenev nõue ning kaugtöö kokkuleppe saab iseenesest sõlmituks lugeda.

Seadus siiski ei viita mitmetele olulistele küsimustele, milles tuleb kaugtöö kokkuleppes kokku leppida, et kaugtöö ka tegelikkuses sujuvalt töötaks. Selliste lisatingimustena võiks välja tuua alljärgmised:

Töötervishoid ja tööohutus


Ka kaugtöö korral on tööandjal kohustus tagada töötajale ohutu töökeskkond. Tõepoolest, esialgu võib tunduda kummaline, et tööandja peab näiteks töötaja kodus riskianalüüse teosama ning töökoha valgustust ning lävepakkude ohutust mõõtma. Samas kehtiv õigus ei vabasta tööandjat sellisest kohustusest ning seetõttu tuleb seda ka järgida. Tõsi, tööandjal puudub võimalus töötaja eluruumidesse siseneda, kui töötaja seda ei luba (kodu puutumatus on koguni põhiseaduslik väärtus).

Seetõttu tuleks kaugtöö kokkuleppes kindlasti kokku leppida, millistel tingimustel on tööandjal võimalik töötaja kodus töökohta inspekteerida. Igal juhul peab tööandja töötajale pakkuma, et ta töökoha üle vaatab ning vajadusel seda ohutuks kohandab (töötaja jaoks võib see tähendada näiteks ergonoomilist tooli, uut seinavärvi, lisaventilatsiooni, uut valgustust, korralikku kirjutuslauda jne). Tööinspektsioon on avaldanud seisukohta, et kui tööandja on oma kohustused korrektselt täitnud ka sellisest kohandamisvõimalusest töötajat teavitades, kui töötaja peaks keelama tööandjal oma koju siseneda. Üks on selge – lihtsalt niisama ei saa töötervishoiu ja –ohutuse kohustusi aga töötaja õlule panna.

Tööajaarvestus

Kuna tööandjal puudub kontroll töötaja üle, siis on mõistlik leppida kokku täpsed reeglid selle kohta, kuidas toimub tööajaarvestus. Töö eest tasustamisel on võimalik leppida kokku näiteks tulemustasus, mis motiveerib ka tööandja silma alt eemal olevaid töötajaid korrektsemalt oma tööaega kasutama.

Kulude hüvitamine

Kaugtööga seonduvad kõikvõimalikud täiendavad kulud, mida tööandja kandma peab (kulud töötaja kodus töökeskkonna parandamisele, vajalike töövahendite hankimine, sidevahendite kulud, töötaja eluasemekulude osaline hüvitamine jne). Siinkohal on eriti oluline silmas pidada, et kulud, mis ei ole otseselt seotud tööülesannetega ning mis seetõttu ei ole vajalikud, võidakse maksustada erisoodustusmaksuga, sotsiaalmaksuga ning käibemaksuga. Kui ei ole üheselt selge, millises proportsioonis on tehtud kulud vajalikud töösuhteks ning millises osas on need töötaja erahuvides, siis lähtutakse üldiselt 50/50 jaotusest.

Erisoodustusmaksu
vältimiseks tuleb tagada, et töövahendite kasutamise võimalus on ainult töötajal. Näiteks kui kodukontor kujutab sisustatud nurka suuremas toas ning seal asuv tool on kasutatav ka teiste majaelanike poolt, siis on erisoodustusmaksu määramise tõenäosus suur. Seetõttu tuleb probleemide vältimiseks eelistada kindlasti eraldi toas asuvat kodukontorit.


**********

Kommentaaride järjekord: Vanemad | Uuemad | Parimad