Kas taimetoitlane on külmale vastupidav?

IStockPhoto

Kas taimetoitlane on külmale vastupidav?

Autor: Reilika Nestor 17.12.2014 kell 00:00

Šveitsis lumistes mägedes tehti katse, milles osales kaks gruppi: ühes grupis taimetoitlased ja teises lihasööjad. Test seisnes selles, et mõlemad grupid pandi metsa tööle. Lihatoidulised töötasid alguses väga intensiivselt aga kiiresti peale alustamist seda tuli väsimus peale. Töö produktiivusus aina langes, järgnes tugev külmatunne ja nad pidid minema end soojendama. Taimetoitlased töötasid aga sujuvalt ühes tempos, tundmata endi sõnul väsimust või külma. Ka töömahus olid nad lihasööjatest ees. Kuidas nii?

Taimetoitlasti uurinud teadlaste arvates tekitab loomne toit kehas käärimisprotsesse, mille ärrituste tõttu tõuseb kehatemperatuur. Seetõttu on lihasööjate keha harjunud kõrgema kehatemperatuuriga ning nende produktiivsus temperatuuri langedes väheneb. Seega hoiab taimetoitlus pikas plaanis keha värskema ja tööjõulisemana.

Seejures on ekslik arvata, et taimetoitlane sööb talvel ainult õuna, kaalikat, kapsast, porgandit ja peab sellega külmale vastu seisma. Tegelikkuses muutub iga aastaaja vahetumisega koos ka toit.

  • Suvel on hea võimalus toitu värvilisemaks muuta erinevate värskete salatilehtedega.
  • Nii suvel kui sügisel saab toidule lisada erinevaid marju, puuvilju, aedvilju.
  • Talve tulekul vahetatakse mahla- ehk veerikkad toidud välja juurviljatoitude vastu, mis on tehtud õlirikastest saadustest, õlidest endist ja taimerasvadest. Selliste heade rasvade ja valgurohkete toitude abil kaitseb keha end külma eest. 
  • Kevadel muutub toitumine taas kergemaks. Kuna kevad on ka paastuaeg, paastuvad ka taimetoitlased. See tähendab vähem rasvaste toitude tarbimist. Vanemad juurviljad ei tule enam lauale riivitult ja hakitult, vaid ainult mahladena, andes üha rohkem ruumi taas rohelisele, mis meid suvel tervitab.