Kas sul on kiire täiskõhutunne ja raskustunne kõhus, väsimus? Mida see tähendab? PILDID

Kas sul on kiire täiskõhutunne ja raskustunne kõhus, väsimus? Mida see tähendab? PILDID

Autor: Reilika Nestor 21.01.2015 kell 00:00

Magu on seedetrakti ülaosa n-ö reservuaar, kus toimub allaneelatud toidu esmane töötlemine.

Maovähk on mao kudedest lähtunud pahaloomuline kasvaja. Kõige sagedasemaks maovähi varajaseks sümptomiks on ebamugavustunne maos, mis võib osaliselt taanduda haavandtõve raviks kasutatavate ravimite toimel. Haavandtõve ravimite võtmise lõpetamise järel ebamugavustunne maos tavaliselt taastub.

Aastas sureb Eestis maovähki ligikaudu 300 inimest.

Ühtset maovähi tekkepõhjust ei teata. Tegemist on mitmete tegurite koosmõjuga, mis ühel hetkel põhjustavad mao limaskesta rakkudes selliseid muutusi, et need lakkavad normaalselt funktsioneerimast ja hakkavad pidurdamatult vohama. Selle tulemusena tekib maoseinas kasvajaline vohand või muutub maosein paksemaks. Kuna magu on päris suure mahutavusega „kott”, siis alul ei sega selline muutus toidu seedimist ega tekita ka mingeid erilisi vaevusi toidu makku sattudes. See on ka põhjuseks, miks üsna sageli ei anna maokasvaja endast märku enne, kui haigus on juba kaugele arenenud, s.t. on tekkinud probleemid toidu sattumisel ja liikumisel maos või on haigus levinud teistesse kehapiirkondadesse. Sellisel juhul on tegemist kaugelearenenud ehk metastaatilise vähiga.

Kõige sagedasemad maovähi varajased sümptomid on

  • ebamugavustunne maos - kiire täiskõhutunne, raskustunne
  • neelamishäire - söögitoru ja mao ühenduskoha kasvajalise haaratuse korral
  • iiveldus ja oksendamine
  • verejooks maost
  • aneemiast tingitud sümptomid - väsimus, jõuetus, südamepekslemine
  • kaalulangus

Eriti tuleks tähelepanelik olla maovähi suhtes inimestel, kellel on

  • maos avastatud healoomulisi polüüpe
  • maolimaskestapõletik
  • pikka aega esinenud kõrvetiti
  • B12 vitamiini defitsiidist tingitud aneemia
  • magu varem opereeritud

 

 

Riskitegurid maovähi sagedasemaks tekkeks on

  • vanus - üle 50-aastastel inimestel esineb sagedamini.
  • sugu - meestel esineb ca 1,5 korda sagedamini kui naistel.
  • toitumusharjumused - soolatud, suitsutatud ja praetud toit, kuiv toit, piima vähene tarbimine, värske taimse toidu vähesus.
  • suitsetamine võib soodustada maovähi teket.
  • vähieelsed seisundid - adenomatoossed polüübid, Helicobacter pylori'ga seotud krooniline gastriit, pernitsioosne aneemia, varem (üle 15-20 aasta) opereeritud magu.
  • pärilikkus - maovähihaige I astme veresugulastel on vähirisk kaks korda kõrgem kui üldpopulatsioonis.
  • veregrupp - A (II) veregrupiga inimestel esineb sagedamini difuusset tüüpi maovähki
  • geneetiline faktor - maovähi teket seostatakse ka onkogeenide EGF, h-ras, erb-2 ja erb-B3 olemasoluga ning onko-supressorgeenide MCC, APC ja p53 puudumisega.


Haigusnähud:
Maovähki on varases staadiumis raske diagnoosida, sest puuduvad iseloomulikud sümptomid. Ka võib maovähk areneda pikka aega ilma vaevusi põhjustamata.