Kas ma saan lapsi ja kuidas hinnata oma viljakust?

Kas ma saan lapsi ja kuidas hinnata oma viljakust?

Autor: Reilika Nestor 28.04.2016 kell 00:39


Mis on viljakus?

Viljakus on võime saada lapsi. Sündimus ehk fertiilsus on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka perekonnas).
Normaalne viljakas regulaarselt seksuaalvahekorras olev naine 20-30 aasta vanuses omab iga kuu võimaluse rasestuda 1:4 vastu s.o 25%. See tähendab, et igast kümnest rasestuda soovivast naisest rasestub ühe aasta jooksul ligikaudu üheksa.

Mis on viljatus?

Viljatuse ehk infertiilsuse all mõistetakse meditsiinis laiemas mõttes mehe sigimisvõimetust või naise võimetust rasestuda või võimetust rasedust lõpuni kanda.

Viljatust defineeritakse arsti poolt tavaliselt kui võimetust viljastuda üheaastase proovimisaja jooksul. Ent paljud nn viljatud naised võivad rasestuda kunstliku viljastamise meetodite abiga. Samuti esineb ka teistsuguseid raviviise ja uuringuid, mida paar võiks ennem kunstlikku rasestamist proovida. Ka on selgunud tihti, et naine kes on ühe korra osalenud kunstliku viljastamise programmis, on võimeline edaspidi loomulikul teel rasedaks jääma, vaatamata eelnevatele mitmetele viljatutele proovitud aastatele.

Kliiniliste uuringutega on võimalik oletatav viljatuse põhjus enamusel juhtudest kindlaks määrata. Umbes 20% juhtude korral jääb põhjus selgusetuks ja ka nende paaride naised on võimelised rasestuma. Naise osa abielupaari viljatuses on umbes 40% juhtudest ja meeste osa teine 40%. Uuringud, mis on vajalikud spetsiifilise põhjuse kindlakstegemisel, sisaldavad endas ovulatsiooni jälgimist, munajuhade kvaliteedi ja hormoonide tasemete kindlaksmääramist naisel ja spermatosoidide tootmist (hulk, liikumine ja morfoloogia) meestel.

Meestepoolsed viljatuse põhjused

  • Väike spermatosoidide arv; normaaljuhul toodab mees vähemalt 20 miljonit spermatosoidi ühe milliliitri seemnevedeliku kohta ( mis on umbes 1/6 kogu ejakulaadist); kui on alla selle, loetakse alanenud viljakuseks.
  • Halb spermatosoidide liikuvus; Spermatosoidid pole siis võimelised läbima emakakaela, et kohtuda munajuhas munarakuga.
  • Halb spermatosoidide kuju (nn. morfoloogia), selline, et see spermatosoid pole võimeline munaraku väliskihti läbima või/ja munarakku viljastama.
  • Spermatosoidide mitte tootmine (testikulaarse puudulikkuse tõttu) või spermatosoidide täielik puudumine (võimalik, et seemnejuhade sulguse tagajärjel)
  • Suguühte teostamise raskused; võimalik, et ejakulatoorse puudulikkuse või impotentsuse tõttu.
Naistepoolsed viljatuse põhjuse
Nii naise kui ka mehepoolse viljatuse üks tähtsamatest põhjustest on põletik. Veel aga ka järgnevalt välja toodud probleemid.
  • Hormonaalsed häired; tulemiks, et munarakufolliikulid ei kasva munasarjas või munarakk ei vabane emakast (ei ovuleeru).
  • Kahjustunud või blokeeritud munajuhad, mis takistavad munaraku ja spermatosoidi kohtumist.
  • Endometrioos, mille korral emaka kude levib ja kahjustab naabruses asuvat reproduktiivkude.
  • Eriti sitke emakakaela lima, mis takistab selle läbimist spermatosoidide poolt. Kunstlik viljastamine võib aidata enamuste (ehkki mitte kõigi) nende juhtude korral, ja esineb ka tõendeid, et korduvad ravitsüklid võivad taastada viljakuse normaaltaseme lähedale.

Viljatuse ravimine

Viljatuse ravimine kunstliku viljastamise abil on kaasaegse meditsiini üks kõige progressiivsemaid valdkondi. Alates esimese katseklaasilapse – Louise Brown (UK) – sünnist 1978 kuni tänaseni on see valdkond teinud läbi tohutud edusammud viljatuse diagnoosimises ja ravi meetodites.

Viljatuse raviks kasutatavate meetodite rakendamine sõltub iga konkreetse paari vastavatest tervislikest parameetritest – naise ja ka mehe reproduktiivse süsteemi funktsioneerimisest. Naistel on oluline munasarjade, munajuhade ja emaka seisund. Meestel sõltub viljakus seemnevedeliku kvaliteedist ja spermatosoidide hulgast, ent ka pärilike haiguste esinemisest suguvõsas jne. Siit võrsub ka kunstliku viljastamise üks eetilistest küsimustest – kas tulemusena sündiv laps on terve ja elujõuline, millised on pärilike haiguste edasiandmise riskid ja kas sel teel saadud inimesed on täisväärtuslikud. On – nad on sama tavalised inimesed nagu meie kõik – igaühel meist on omad head ja vead ja neil ei ole neid ei rohkem ega vähem, kui loodus neile seda andnud on. Nagu meile kõigile. Vahe on lihtsalt selles, et kunstliku viljastamise käigus indutseeritakse konkreetses naises lõpuni küpsema (arenema) rohkem tema enda munarakke (2-20; sõltub naise munasarjade seisundist ja hormonaalsele ravile allumise võimest) kui seda looduses (enamasti vaid 1) esineb. Siit ka suurem võimalus embrüote valikuks, sest looduses tekivad viljastamise käigus vead ja hea kvaliteediga embrüote siirdamine suurendab rasestumise tõenäosust, arvestades, et ainult umbes kuuest embrüost on võimalik saada terve laps. Lõpliku valiku teeb ent teadagi naise organism, kas embrüo implanteerub, kas implanteerunud embrüo areneb looteks ja kas loode areneb normaalselt lõpuni ja sünnib elusa ja tervena (mis on loomulikult meie kõigi soov!), see sõltub emaka endomeetriumi seisundist (kiht, kuhu embrüo peaks kinnituma), platsenta arengust ja funktsionaalsusest, raseduse loomulikust hormonaalsest kontrollist jne, nagu seda loomuliku rasestumisegi puhul.

Kuidas hinnata viljakust?
Üheks võimaluseks on külastada Tartus tegutsevat Elite erakliinikut, mis pakub viljakuse hindamise testi. Testi eesmärgiks on anda naisele vanuses üle 30 aasta hinnang tema viljakuse ja rasestumise tõenäosuse kohta.

Viljakuse testi soovitatakse naistele:

  • vanuses 30-35 aastat, kes ei ole veel sünnitanud
  • vanuses 35-40 aastat, kui sünnitus oli rohkem kui 10 a tagasi
  • vanuses 35-40 aastat, kui rasestumine ei toimu 1 aasta jooksul regulaarse suguelu korral
  • kellel on olnud munasarjade operatsioone (endometrioos, kasvajad)
  • vanuses üle 30 aasta, kui menstruatsioonid on ebaregulaarsed (kõikumine üle 5 päeva)
  • vanuses üle 30 a, kui iga menstruatsiooni ajal on tarvis kasutada valuvaigisteid kõhuvalude tõttu
Fakte testi kohta
  • Testi ajal hinnatakse vere markerite ja ultraheliuuringu abil munasarjade reservi ja prognoositakse viljakust.
  • Õige aeg testi tegemiseks on menstruatsiooni ajal 3.-5. tsükli päeval. Menstruatsiooni 1. päeva loetakse tsükli 1. päevaks.
  •  
  • Testi tegemiseks on vaja olla söömata-joomata, vähemalt 6 nädala jooksul enne vastuvõttu ei tohi kasutada hormonaalseid ravimeid, vitamiine, toidulisandeid, ka mitte rasestumisvastaseid preparaate. 3 päeva enne vastuvõttu mitte olla seksuaalvahekorras ja 6 nädala jooksul enne vastuvõttu mitte viibida kuuma kliimaga riikides (välja arvatud, kui elate seal pidevalt). 6 nädalat enne vastuvõttu mitte käia kõhu- või seljamassaažis, mitte teha nõelravi, kaaniravi, ekstrasensoorset või füsioterapeutilist ravi.
  • Mees ei pea uuringule kaasa tulema. Mehe uuringud on soovitatav teha, kui naine ei rasestu 1 aasta jooksul regulaarse ilma rasestumisvastaste vahenditeta suguelu korral.
Uuring annab vastused järgmistele küsimustele:
  • kas munasarjade reserv on normis
  • milline on prognoos 5 aasta perspektiivis lapse saamise osas
  • kas esineb kasvajaid/endometrioosi genitaalses sfääris ja nende tähtsus lapse saamise osas
  • kas on mõtet säilitada oma viljakust, külmutada oma munarakke/embrüosid tuleviku jaoks
  • kui kiire on otsuste tegemisega lapse saamise aspektist
  • kas on vaja teha medikamentoosset/operatiivset ravi või kunstlikku viljastamist



Kas on vaja teostada lisauuringuid

Täpsemat infot leiate Elite Kliiniku kodulehelt KLIKI.

Mida ma saan enda heaks ära teha?
Selleks, et naisel ei tekiks rasestumisega probleeme, on olulised mitmed faktorid.
  • Esimese faktorina võib välja tuua tupe mikrofloora, mis omab kaitserolli ja on oluline ka selleks, et spermatosoididel oleks koht ja võimalus liikumiseks.
  • Mikrofloora seisukord mõjutab ka rasestumist. Kõik põletikulised protsessid, mis mõjutavad tupe mikrofloorat, takistavad rasestumist. Kuigi rasestuda võib ka põletiku ajal, on siiski n-ö õnnestumise võimalus sellisel juhul mitmekordselt madalam.
  • Selleks, et tupe mikrofloora oleks korras, on oluline õige toitumine. Kui vaevavad näiteks teatud kõhuprobleemid, on ka suurem risk, et tupes toimuvad seoses sellega mikrofloora muutused. Teatavasti on võimalik kõhus ja tupes leida sarnaseid mikroobe. Selleks, et toetada tupes happelist keskkonda kindlustavaid laktobatsille, on toitumisel väga oluline osa. Oluline on regulaarselt tarbida hapupiimatoite, iga päev tuleb juua kas hapupiima või keefiri, süüa jogurit.
Hoia puhtust!
  • Teise faktorina võiks välja tuua hügieeni olulisuse. Tänapäeval soovitatakse pesemiseks väga palju erinevaid intiimgeele. Praktika aga näitab, et kui tupe limaskest on tundlik, kutsuvad intiimgeelid esile kroonilist düsbakterioosi. Sellega seoses soovitatakse vastava murega naistel pesta intiimkehaosi ainult lasteseebiga. Tuppe tohib seestpoolt pesta ainult sooja puhta veega.
  • Naistel, kellel on korduvalt esinenud tupepõletikke, ei soovitata kasutada menstruatsiooni ajal ka tampoone, mis takistavad vere loomulikku äravoolu.
Ära unusta seksuaalset hügieeni!
Kolmandana peaksime rääkima seksuaalsest hügieenist. See tähendab, et nii enne kui ka pärast vahekorda peavad mõlemad partnerid ennast pesema. Vahekord ei ole steriilne akt ja igasuguse mikrofloora kontsentratsioon tupes sel ajal tõuseb ning kui oma kaitsesüsteem (laktobatsillid) ei tööta hästi, võib see tõsta riski düsbakterioosile tupes.

Ole hoolikas, kui Sul on uus partner!

Ka partnerite vahetus võib põhjustada vahel vaevusi (ja mitte ainult hingelisi!). Meeles peab pidama, et igal inimesel on oma mikrofloora. Tupepõletik võib seega sageli olla seotud just partneri vahetusega, mitte tingimata seotud sugulisel teel levivate infektsioonidega. Põhjus on eelkõige selles, et erinevate mikroobide kombinatsioonid sattuvad naisele tuppe ja organism ei jõua nende kõigi vastu võidelda. Partnerite vahetamise puhul on väga oluline kasutada kondoomi.

Loobu suitsetamisest!
On tõestatud, et suitsetamine muudab tupe mikrofloorat.

Jälgi kaalu!

On tõestatud, et ülekaal vähendab rasestumise võimalust. Mõju avaldab ka alakaalulisus, mis esineb siiski harvemini kui ülekaalulisus, kuid ka see on tähtis, sest sellega on seotud hormonaalsed muutused. Ka meeste kaal on oluline!

Ole oma tervise suhtes tähelepanelik ja külasta õigeaegselt naistearsti!
Tupe mikrofloora kõigub tsüklite vältel ja ka mikroflooral on n-ö paremad ja halvemad päevad. Kui naine tunneb, et tupes ei ole justkui kõik korras ja enesetunne pole kiita, on parem vahekorrast hoiduda. Kui tekib aga põletikuline protsess, tuleb tingimata minna õigel ajal arsti juurde ja saada põletikuvastast ravi. Põletiku tagajärjel võivad toimuda muutused ja suureneb tõenäosus, et väikeses vaagnas tekivad muutused, mis vähendavad rasestumisvõimalust. Seega tuleb arvestada, et kui naine saab õigel ajal adekvaatset ravi, väheneb tõenäosus edaspidisteks probleemideks rasestumisel.

Planeeri beebi enne 30. eluaastat!
Probleeme esineb ka seoses hormonaalsete häiretega. Juba 15-aastastel tüdrukutel peavad käima menstruatsioonid regulaarselt ja kui see nii ei ole, tuleb pöörduda arsti poole. Sageli on just õigel ajal saadud ravi või isegi õigeagselt pandud diagnoos suureks abiks edaspidiste otsuste tegemisel.
Kui on näha, et munasarjade funktsioon ei ole väga tugev, pole lapse saamist mõtet väga kaugele tulevikku lükata, sest on risk, et munasarjad lihtsalt lõpetavad oma töö. Kuna rasestumine ja sünnitus on seotud vanusega, on oluline sünnitust mitte üha kaugemale lükata. Teatavasti on levinud tendents, et esmasünnitaja vanus järjest tõuseb. Tuleb arvestada sellega, et loodus eeldab, et naine sünnitab alla 25 aasta vanuselt. Kui naine lükkab sünnituse kolmekümnendatesse, tõuseb risk endometrioosile ja seoses sellega väheneb rasestumise võimalus.
Oluline on ka välja selgitada, kas emal oli probleeme rasestumisega ja kui oli, võiks varakult hakata mõtlema lapse saamisele ja kindlasti mitte lükata seda sammu edasi. On tehtud uuringuid, mis on tõestanud, et  teatud lastetusega seotud haigused on pärilikud.


Jälgi oma mehe tervist!

  • Meestelgi on rasestumise juures suur roll täita. Sarnaselt naistele on ka meestel suitsetamine, hügieeni eiramine ja partnerite vahetamine need faktorid, mis võivad mõjutada viljakust.
  • Vaja on ka uroloogi külastada ja jälgida, kas ei ole haiguseid, mis edaspidi võivad mõjutada rasestamist.
  • Kuna spermatosoidid armastavad jahedust, ei ole mehele, kel võib esineda teoreetiline risk vastavateks probleemideks, soovitatavad kuumad vannid ja väga kitsad püksid.
Enne uute ravimite manustamist konsulteeri arstiga!
Ka ravimite kasutamine võib mõjutada nii naiste kui ka meeste mikrofloorat. Sageli võivad sellega seoses tekkida düsbakterioosid. Kuna naistel võib olla  ravimite kasutamine seotud düsbakterioosiga tupes, tuleb alati arstiga nõu pidada, kas on mõtet antud ravimit (nagu näiteks tugevad antibiootikumid seente profülaktikaks) manustada.

Kaalu rakkude säilitamist!
Tänapäeval on üha rohkem probleeme seoses naiste organite operatsioonidega. Iga kord enne ükskõik millist operatsiooni kõhuõõnes, olgu hea- või pahaloomulised kasvajad, tuleb arstiga aru pidada edaspidisest reproduktsiooni säilitamisest.
Näiteks enne pahaloomuliste kasvajate operatsioone või enne keemiaravi või radioloogilist ravi on võimalik rakud säilitada, seda nii meestel kui ka naistel. See on sageli ainus võimalus geneetilise lapse saamiseks. Sel juhul tuleb aru pidada oma raviarstiga või pöörduda kliinikutesse, mis tegelevad lastetuse probleemidega.
Ka mitteonkoloogiliste operatsioonide puhul tuleb nendel teemadel arstiga nõu pidada, säilitamaks võimalus lapsi saada.
Operatsioonid ei peaks olema traumaatilised ja nende ajal tuleks teha maksimaalset profülaktikat, et kõhuõõnes ei tekiks liitelisi protsesse. Tänasel päeval võimaldavad seda operatiivsed ravimid ja tehnikad, näiteks spetsiaalsed lahused.

Lõpeta liigne muretsemine!
Et mitte sattuda lastetute perede rühma, on väga oluline ka psühholoogiline moment – ei ole mõtet end varakult hakata hirmutama mõttega, kas sa saad lapsi või mitte. Tuleb arvestada sellega, et looduses on rasestumiseks vaja aega. Enne, kui pere on aasta jooksul proovinud rasestuda, ei ole mõtet hirmu tunda, sest 100-st tervest paarist vanuses kuni 25 eluaastat, toimub rasestumine ühe kuu jooksul 20-25 paaril ja alles aasta jooksul kõigil ülejäänutel. Psühholoogiline stress mõjutab tavaliselt nii muna- kui spermarakkude produktsiooni ja on oluline, et ei hirmutataks ennast selliste mõtetega.


Allikas www.elitekliinik.ee.

Koostanud Kristina Sõritsa,

kristina@elitekliinik.ee,

tel 7409930.