Kas kuuma joogi joomine ja toidu söömine võib põhjustada vähki?

Kas kuuma joogi joomine ja toidu söömine võib põhjustada vähki?

Autor: Reilika Nestor 24.02.2019 kell 16:23

Seda teemat käsitledes ei arutle me ohu üle põletada end liiga kuuma joogi ja söögi tarbimisel. See on omaette teema. Vaatame just seda, mis juhtub organismis, kui on kujunenud traditsioon igapäevaselt süüa ja juua liiga kuuma sööki ja jooki. Huvitaval kombel on see levinud kuuma kliimaga maades. Kindlasti tekib kohe huvi, miks see on nii kujunenud olukorras, kus kuuma söömise ja joomisega ei ole vaja kompenseerida külma elukeskkonda. Vastupidi, tundub, et kuumaga aetakase kuuma välja.

 

Füsioloogiline põhjendus võiks olla siin selles, et organismi on pika arenguloo jooksul tekkinud mehhanism, mis käivitub, kui keha satub kuuma keskkonda. See mehhanism  võib seisneda vere ümberpaigutamises organismis, veresoonte laienemises/ahenemises, higi produtseerimises vms. Lisades väljastpoolt kuuma toitu-jooki, stimuleeritakse neid mehhanisme veelgi enam, mis tõesti võib keha jahutada.

 

Siin võib tuua ühe hullu vastupidise näite, kus külmuma hakkav inimene võtab endalt lumehanges riided seljast. See põhineb sarnastel mehhanismidel, mis püüavad veel organismi päästa ja temperatuuri tõsta. Paraku on signaalsüsteem sassis ega vasta tegelikkusele. Suur roll on siin ajul.

 

Uuringuid, mis tõestaks liiga kuuma toidu halba mõju, võib mõningaid leida. Sagedaseimad tervisemured on eelkõige seotud hammaste tervise, söögitoru vähihaiguse ja sellele eelnevate seisunditega. On leitud ka seos söögitoru reflukstõve (happeline maosisaldis läheb söögitorru) ja liiga kuumade toitude-jookide söömisel. Kindlasti on ka mõju meis elavatele kasulikele mikroorganismidele - nemadki on kohanenud meie keha tavatemperatuuriga. Kuidas pideva kuuma toidu tarbimine neile mõjub ja mis on tulemus, pole veel teaduskirjanduses kajastamist leidnud.

 

Üheks oluliseks asjaoluks, mida siin veel peaks arvestama, on kuuma joogi-söögi enda olemus. Kõik me teame ju „hot chillit“ – kuumus on siin teises tähenduses. Ilmselt on siin oluline ka, milline toiduaine on kuumalt ohtlik ja milline mitte. Meie põhjamaises piirkonnas pole kuuma kohvi ja tee joomine probleemide allikas. Üheks põhjuseks võib pidada seda, et kohv ja tee on meie maal eelkõige naudingu allikas ja mitte toit.

 

Rahvameditsiinis soovitatakse juua kuuma ravimteed, aga samas on selle juures ka hoiatus, et mitte väga pika perioodi jooksul. Siin on kuuma joomise soovituse taga pigem teetaimes olevad kasulikud ained ja vähem temperatuur. Kohvi ja tee joomisel pole kogused ka tavaliselt suured ja meie kultuuris ei soojendata eelnevalt nõusid – see suhteliselt väike tee ja kohvi ning ka supi kogus jahtub suhteliselt kiiresti ja seedetrakti jõudes on juba oma temperatuuri oluliselt kaotanud.

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et organismid on arengu käigus kohanenud nii, et ei ole võimalik neelata ohtlikult kuuma toitu ja jooki – tekib põletus. Nii et liiga kuuma toidu ja joogi tarbijad balansseerivad piiri peal. Kui inimene on terve ja tal ei ole haavandeid, mao ülihappesuse probleemi, reflukshaigust vms ning ta on harjunud tarbima toitu-jooki, ei pea ta oma harjumusi tingimata muutma. Samas võib alati meenutada vanasõna „Ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt kui seda keedetakse“.

 


Artikli autor Margus Annuk

Meditsiiniteaduste doktor (PhD)