Kas inimesed olid raipesööjad?

IStockPhoto

Kas inimesed olid raipesööjad?

Autor: Reilika Nestor 01.01.2015 kell 00:00

Jahipidamine ja toidukorjamine oli kõigi inimeste ainus eluviis veel 12 000 aastat tagasi. See oli tollal edukas elulaad, millel oli maaviljeluse ees märkimisväärseid eeliseid. Tänapäeval on vaid käputäis küttide-korilaste kogukondi säilinud Amazonase jõgikonnas ja Aafrikas.

  • Inimesed-raipesööjad?
Luud ja kiviriistad viitavad, et ürginimesed sõid pigem teiste kiskjate tapetud loomade jäänuseid, kui küttisid oma enamiku toidu ise.

  • Mitmekesine toidusedel!
Kui esimesed nüüdisinimesed levisid üle maakera, muutus nende toidusedel vastavalt sellele, milline toit oli kohapeal kättesaadav. Katse-eksituse moel õpiti tundma , milline toit kõlbab süüa ja mis võib osutuda ohtlikuks.
Muutumine ellujäämise nimel?
Inimkooslused pidid üle kogu maailma kohanema äärmiselt erinevate keskkondadega. Toiduvarude- nagu kalade ja pähklite- paiknemine, saagi ennustatavus, sesoonsus ja rohkus mõjutas nende valikut, kas elada rändlevalt või rohkem paikset eluviisi.

Kasutusel olid küttimisriistadest- kalaoda, ränikivist nooleots, keskmine kiviaja nool. Nooli võidi kasutada umbes 8000 aastat tagasi.

Artikli päritolu: "Ajalugu: tsivilisatsiooni koidikust tänapäevani : täpne ja näitlik teejuht" Adam Hart-Davis