Hästi mälutud või näritud toit on juba pooleldi seeditud

IStockPhoto

Hästi mälutud või näritud toit on juba pooleldi seeditud

Autor: Reilika Nestor 04.02.2015 kell 20:50

Ikka ja jälle tuleb inimestele meelde tuletada, et hästi mälutud toit on pooleldi seeditud, mis tähendab, et sellega on võimalik mao tööd lihtsustada. Selleks tuleb aga võimalikult rahulikult ja aeglaselt einestada. Kiiruga allaneelatud ja suuresti mälumata toitu oskab meie keha ainult osaliselt kasutada. Kiirsöömine koormab meie magu ja soolestikku ja mõjub ebameeldivalt ka meie üldisele enesetundele.

Kõige olulisem on mõnusas olustikus ja võimalikult rahulikult süüa hommikueinet, mida paljud hetkel söövad rohkem ebameeldivast sundusest kui tunnetatud vajadusest. Parem on veerand tundi varem üles tõusta ning rahulikult hommikust süüa. Sest kiiruga ja kõrvetavalt kuumana söödud hommikusöök, ilma korralikult läbi närimata, jääb meie magu vaevama terveks päevaks. Parem süüa päevas viis korda pisemaid portse kui et üks-kaks korda päevas hiigelportsjoneid kurgust alla kühveldada.

Tasakaalus toitumine

Pole olemas nn „normaalset“ või „õiget“ toitu, mis iga inimest kindlasti tervena hoiab. See on sedasi, kuna toidu omistamine on igal inimesel erinev. Keha iseärasused on liiga erinevad, tihti isegi üksteisele vastukäivad, et ühte kindlat reeglit välja töötada. See, mis sobib sulle ei pruugi sobida su kaaslasele. See, mis hoiab ühte inimest terve ja sihvakana, võib teisele inimesele kaasa tuua alatoitumise, kolmandale rasvumise.

Tähtis on toidu juures selle toiteväärtus ning vitamiinid. On tõestatud, et meie toiduainetes sisaldub inimkehale äärmiselt tähtsaid, kuid nähtamatuid ja seetõttu raskesti tõestatavaid aineid. Eriti oluline on hoida silm peal neil vitamiinidel ja ainetel, mis tugeval kuumutamisel, keetmisel või praadimisel hävivad, et nende kogus inimese kehas oleks tasakaalus.

Põhivitamiinid, nende toime ja allikad

Vitamiin A puudulikkus toidumenüüs tekitab erinevaid silmahaigusi (nagu näiteks silma sarvkestahaigusi) ja takistab kasvu. Vitamiin A sisaldub peamiselt rasvades ja aedviljades, kuid ka näiteks kalamarjas, viljaidudes ja maksas. Rikkalikult leidub A-vitamiini tomatis, spinatis, kapsas, peasalatis, mugulates, juurtes ja kõige enam kalarasvas.

Vitamiin B vähene tarbimine toiduga tekitab raskeid rikkeid inimese närvikavas ning B-vitamiini on vaja heaks ainevahetuseks. B-vitamiini allikad on teraviljad, kaunviljad, kapsas, kartul, spinat, lillkapsas, sibul, sidrun, apelsin, viimamarjad ja värsked puuviljad ka üldiselt. Veel võib B-vitamiini saada piimast, munast ja maksast. Vitamiin B hävib kuumutamisel, kuivatamisel, sissesoolamisel ja suitsutamisel.

C-vitamiini puudumine võib põhjustada skorbuuthaigust (lihasnõrkus), kapillaaride katkemist, raskesti paranevaid haavandeid, turseid, veritsevaid igemeid ja liigesevalusid. Vitamiin C-d leidub kartulis, sidrunis, apelisinis, hernes, naerises, värsketes puuviljades, piimas ja ubades. Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, soole limaskesta rakkude oksüdatiivne stress, aspiriin, paratsetamool, söögisooda jms.

Vitamiin D on seotud meie naha tervisega, seega D-vitamiini puudusel võivad inimesel tekkida nahahaigused või kehv jume. Vitamiin D-d on võimalik saada mõõdukalt päikese käes viibimisest ning ta sisaldub maksas, kalaõlis, munakollases ja näiteks ka pärmis.

Kindlasti ei saa tasakaalustatud toitumise juures jätta välja vedeliku tarbimist. Me ei räägi erinevatest maitseveedest, kohvist, teest või karastusjookidest. Me räägime täiesti puhtast veest ja veelgi enam, mineraalveest, mis on rikastatud kehale vajalike elementidega. Ärgem unustagem tarvitada iga päev lisaks toidule ka meile kasulikku vedelikku!