Fakte geelküüntest!

IstockPhoto

Fakte geelküüntest!

Autor: Kai Visnapuu 08.01.2015 kell 00:00

  • Geelküüs on nime saanud pikendusmaterjali geelja tekstuuri järgi. Nii geel- kui ka akrüülküüned leiutati enam-vähem samal ajal, 1970ndatel USA hambaarsti kabinetis. Mõlemad sarnanevad oma koostiselt stomatoloogias kasutusel olevate materjalidega. Sellest ajast on geelmaterjali korduvalt modifitseeritud ja erinevad firmad pakuvad erinevaid geelivariante. Nagu kaasaegsed hambatäidismaterjalid, on ka geel valguskõvastuv aine ja seda kasutatakse koos UV-lambiga.
  • Geelküüned jäävad nn. kiviskaalas umbes keskele. Nad ei ole küll nii tugevad kui akrüülküüned, kuid see-eest omavad hämmastavat läiget ka ilma lakita. Viimase omaduse tõttu võib geelküüsi nimetada nö kõige edevamaks küünetüübiks.
  • Geele on mitmeid erinevaid värvitoone, mis annab küünetehnikule suurte võimalustega mängumaa.
  • Geelküünte paigaldamisel tuleks arvestada, et geelile ei meeldi meie muutlik kliima; tugeva külmaga võivad küüned mõranema hakata. 
  • Hoides oma käed tugeva pakase eest peidus, soojade kinnaste sees, ei juhtu geelküüntega midagi.
  • Soovitav geelküünte hoolduses käija iga 2-3 nädala tagant. Hooldus kestab 1,5-2 tundi. Hoolduse aega pikendab ka see, et geeli puhul on tähtis lasta sel mõni minut UV-lambi all kivistuda. Hoolduse käigus kantakse küüntele kaks kihti geeli. Kui üks kiht on küüntele kantud, lähevad küüned paariks minutiks UV-lambi alla kivistuma ja seejärel kantakse teine kiht geeli. Lõpuks on vajalik geeli puhastamine spetsiaalse vedelikuga (geel finishing cleanser`iga). Hooldus lõpeb küünte lakkimise ning kliendi soovil ka küünemaalingutega.


Artikli päritolu www.derma.ee