Briti teadlaste arvates peaks peenis olema väiksem kui 7,5 cm, et kaaluda meheau suurendamist.

Briti teadlaste arvates peaks peenis olema väiksem kui 7,5 cm, et kaaluda meheau suurendamist.

Autor: Reilika Nestor 28.03.2016 kell 12:10

Peenise pikendamise operatsioon kogub aina populaarsust meeste seas. Internetis on meeletuid võimalusi selleks, et suurendada või muuta jämedamaks ilma operatsioonita, kuid arstide arvamus on siiski teine. Nad lausa nimetavad seda pettuseks.

Samuti teadlased arvavad, et ükski pakutav teenus või toode või harjutus ei suuda meheau pikendada või teda jämedamaks muuta.

Uurimuste tulemusena pole absoluutselt naistele oluline, kui suur on mehel tema n-ö meheau. Vaid siiski hoopis see, mida ta suudab ta sellega.

Uuringud näitavad:

  • 85% naistest ennem kui nad oma kaaslasega esimest korda seksuaalvahekorda astuvad unistavad ja mõtlevad, kui suur on mehe peenis.
  • 45% meestest arvavad, et nende peenis on väike.
  • Enamikel meestel on peenis 7-10 cm pikk.
  • Paljudel on ka 9-10 cm.
  • Erutatuna 12-16 cm. Enamikel ikkagi 12 cm ringis.
  • Erootikafilmidesse on otsitud mehed, kel on üle keskmise suurem peenis.
  • Erootikafilmid on fantastika. Reaalsus on teine. 
  • Uuringud näidatavad, et kui naine on mehega koos, siis nad hoolivad peenise suurusst vähem kui mehed ise.
  • Nüüd tuleb natukene valus ütlemine Inglise teadlaste poolt ning, mida näitavad ka uurimused, et kui mehe peenis on kuni 4 cm ja erutatuna 7,5 cm pikk, siis peaksid nad kaaluma peenise pikendamise operatsiooni.
Aga mida siis kujutab endast ette peenise suurendamise operatsioon, kas seda on üldse võimalik teha ning kas seda on ka võimalik teha Eestis.
  • Veendu selles, kas seda on sinule ikkagi vaja.
  • Käi kindlasti meestearsti juures konsultatsioonil.
  • Küsi arstilt arvamust sellekohta, kas seda on vaja, ning mis juhtudel see oleks vajalik.
  • Meestearst oskab öelda kõikvõimalikud komplikatsioonid sellega seoses.
  • Palun käi erinevates kliinikutes konsultatsioonidel ning veendu, kus tekib sinu jaoks see õige tunne. Ära piirdu ühes kohas käimisega.


OPERATSIOONIST

Kordame veelkord, tegemist on operatsiooniga ning veenduge ning käige mitme eriarsti konsultatsioonil!

Operatsiooni käigus vabastatakse osa peenisest, mis asub keha sees, kus ta on ühendatud häbemeluuga, katkestades häbemeluud ja peenist ühendavad sidemed. See võimaldab seni osaliselt varjus olnud peenisel rohkem kehast välja ulatuda ja seega visuaalset pikkust juurde anda. Seda operatsiooni teeme üldnarkoosis. Sisselõige tehakse alakõhul olevasse häbemekarvade piirkonda, sugutijuure juurde, seega jääb arm üsna delikaatne.

Kui palju lisandub pikkust, sõltub patsiendi anatoomiast, ehket kui suur osa peenisest asub peidetuna. Keskmiselt võib lisanduda 2-4 cm, kuid tulemus on siiski täiesti individuaalne. Kuna häbemeluu ja peenise vahelistel sidemetel on peenist toetav roll, siis määrab nende pingulolek erektsiooninurga. Pärast sidemete läbi lõikamist võib seega jäigastunud suguti nurk muutuda.

Operatsiooni AJAKAVA

  • kuni 2 tundi operatsioonil
  • 3-7 päeva pärast tööle kergema koormusega
  • 4-6 nädal pärast võib alustada pingutust nõudvate tegevustega


PÄRAST OPERATSIOON

  • Kandke avarat pesu.
  • Organiseerige operatsioonijärgne transport ja hooldaja,
  • Hoidke haav kuivana. Juhul, kui haav veritsema hakkab, tuleb sellele asetada 15 minutiks steriilne side. Kui verejooks ei peatu, tuleb pöörduda kirurgi poole.
  • Vajadusel tarvitage valuvaigisteid.
  • Paistetus ja verevalumid on üsna tavaline nähtus ja kaovad tavaliselt kuni kolme nädala jooksul. Õmblused eemaldatakse umbes pooleteise nädala pärast.

 

Lõpetuseks: Peenise suurus ei mängi, tavaliselt suhetes naisega, kuigi suurt rolli. Tähelepanu võiks hoopis pöörata suhte kvaliteedile ja vastastikusele austusele, armastusele, kus aktsepteeritakse teist inimest sellisena nagu ta on loodud. Probleemiks, millega tegeleda võiks, on ehk erektsioonihäire, kui mees on võimetu saavutama ja säilitama vahekorraks vajalikku suguti jäikust. Tegu võib olla nii lühiajalise kui täieliku erektsioonihäirega (impotentsus). Põhjuseid võib olla erinevaid: vananemine, alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, haigused ja ravimid, probleemid ja stress, väsimus. Enamasti on erektsioonihäire ravitav. Ejakulatsiooniga seoses on tüüpiliseks probleemiks enneaegne seemnepurse. Enamlevinud põhjusteks on vähene seksuaalne kogemus, suguteede põletikud, ka sooritushirm mis iganes põhjusel, närviregulatsiooni eripära, sugutipea ülitundlikkus, probleemid partnersuhetes. Viljatuse peamisteks põhjustajateks on haigused (munadikoti veenide laienemine, kuse- ja suguteede põletikud, eriti eesnäärmepõletik ehk prostatiit, munandivähk, munandi laskumishäire, peeniseanomaalia jt), ravimid ja meelemürgid (tubakas, alkohol), hügieeni eiramine, munandite pidev ülekuumenemine (skrotaalne hüpertermia). Viimase vältimiseks on oluline hoiduda pikalt istumisest asendis, mis tõstab munandites temperatuuri. Sama teeb ka liigkitsaste pükste kandmine ja kuuma vanni võtmine. Enamasti on viljatuse põhjustajaks siiski õigeaegselt ravimata jäänud haigus (mis on tihti ka eelpool nimetatud seksuaalhäirete põhjustajaks). Viljatus võib olla krooniline või mööduv probleem. Tablettide ja operatiivse raviga on võimalik aidata umbes 30 % viljatuse all kannatavatest meestest.