Annetused, Eesti inimeste headus ja kui palju on meie ca 25 aastaga kogutud ravikindlustusraha?

Annetused, Eesti inimeste headus ja kui palju on meie ca 25 aastaga kogutud ravikindlustusraha?

Autor: Reilika Nestor 15.03.2016 kell 22:16

Juba pikemat aega olen tahtnud kirjutada teemal "Eesti inimeste headus!"
Ma mainin siinkohal ära, et see on puhtalt minu arvamus ja ma mõtlesin seda Femini lugejatega jagada. Kindlasti leidub siin inimesi, kes on minuga ühtemeelt ja võibolla on ka inimesi, kes ei nõustu minu arvamusega. Aga mis seal ikka. Asun siis asja kallale.

Ei möödu nädalatki või isegi päeva, kui ma näen või loen kuidas keegi vajab abi annetuste näol. Kurb on vaadata neid naisi, mehi, noori, vanu, lapsi, imikuid, kes on äärmiselt haiged ja vajavad ravi jaoks raha. Eestis ei ole võimalik neid ravida ja Eesti riik ehk Eesti Haigekassa ei toeta nende ravi välismaal. Ma annetan tõesti niipalju kui ma saan ja meie perel võimalik. Mulle lähevad kõik need lood niivõrd hinge ja mõtlen alati, et Jumala eest, et minu perega, minu kallite inimestega midagi sellist ei juhtuks ja nad ei peaks iial olema sellises olukorras. Olukorras, kus võitled oma elu eest ja sealjuures anuda raha, et saaksid elada homme, ülehomme, päev, nädal, kuu, aasta, aastaid jne jne jne. Niivõrd kurb. Ma soovin südamest ja hingest kõigile, kel on taoline mure saaksid kõik terveks ning see teekond tervenemiseni oleks võimalikult valutu ja kiire.

Miks ma sellest kõigest räägin on just nimelt Eesti riigi võimekus ja võimetus aidata oma inimesi. Võtsin ette ühe lihtsa arvutuse, mõtte ning soovin seda Teiega jagada. Ma ei suutnud mõista seda, kui palju meil siis selliseid inimesi on, kes tõesti vajavad nõnda abi, et ravi saada välismaal. Kas tõesti inimene, kes on maksnud makse Eesti riigile, rüganud siin, andnud endast parima, olnud eeskujulik kodanik, loonud pere, kasvatab lapsi ja järsku ei suudeta neid väheseid toetada ja aidata. Räägitakse samuti ühtsest Euroopa Liidust. Kõik ju pidi olema üks. Samuti, et tehke Euroopa ravikindlustuskaart, et Eesti haigekassa toetab ravi Euroopa Liidu liikmesriikides. Muidugi peab ise ennem kinni maksma ravi teises riigis ja siis nende arvetega tulema Eesti Haigekassasse. Kuidas siis see toimib, milleks siis see kõik on? Tuleb välja, et Euroopa ravikindlustuskaart tagab vaid esmaabi.

Võtame siis ette põhiküsimuse, kui palju meil on neid inimesi, kes tõesti vajavad ravi välismaal, et neid toetaks riik, et nad ei peaks ennast veel halvemasse olukorda panema. Olema meedias, paluda annetusi selle kõige juures. Mis kasu on sellest, et me praktiliselt maksame terve elu makse. Kui palju me siis kogume raha nende maksude näol, mida meie eest või me ise riigile maksame.

Ütleme, et meie netopalk on 1000 EUR kuus, siis riigile makstakse maksuteks sellest samuti ala 675 EUR. Sotsiaalmaksu maksad sa iga kuu 413 EUR, millest ca 200 EUR peaks minema tervishoiu katteks. See arvutus tuleb www.meieraha.ee kalkulaatorist. Kui Eesti riik saab 2,2 miljardit EUR iga aasta sotsiaalkindlustusmakseid, siis tervishoiuks on ette nähtud natuke üle miljardi.
Ja kui võtta neid abivajajaid, kes vajavad raviks välismaal ca 50 000 EUR, 100 000 EUR, 150 000 EUR. Siis kindlasti pole kõik Eesti inimesed sellises olukorras. Üks 40ndates aastates meesterahvas või naisterahvas, kes on töötanud 25 aastat olles kogunud 60 000 eur enda tervise eest hoolitsemiseks. Kordan veelkord 25 aastat töötades ca 1000 EUR kuupalgaga, millest makse makstes ON KOGUNUD SELLE AJA JOOKSUL vaid 60 000 EUR.
Arvutades, et Eestis on 1,2 miljonit inimest, millest 400 000 on ainult tööealised. Siit tulebki, et ravikindlustusraha on riigil ca miljard. Ja kui see raha jagada nüüd kõigi inimeste peale ehk 1,2 miljoni inimese peale, siis tulebki 1 inimese ravikindlustusraha ca 830 EUR aastas. Enamus inimesi käib ikka perearsti juures, laseb vereproove teha, käib võibolla korra EMOs, lastakse kirjutada välja mingi retseptiravim jne. Ja nii see iga inimese peale kulubki ära 830 EUR aastas. Kõik aastad pole muidugi vennad. Järeldades sellest kõigest, siis meil polegi raha ning need, kes käivad tööl maksavadki kinni nende inimeste ravi, kes ei käi tööl. Ja ei jäägi muud üle, kui anuma annetusi.

Samuti pole ainukene maks sotsiaalkindlustusmaks, mida inimesed riigile maksavad. Me maksame riigile iga päev kaudselt makse - toit, riided, auto kütus jne jne jne...

Võiks ju mõelda, et väga raske haiguse korral võiks siiski ulatada riik abikäe ja anda kasvõi ise laenu. Laenu madala %-ga, pikaks ajaks, arvestades inimese võimekust peale ravi.

Samuti lugedes täna, et suurem osa kiirabi väljakutsetest on joodikute probleemid, siis milleks. Uskumatu. Samuti EMO on pungil alkoholiprobleemidega inimestest, kes on endid vigastanud mingite omavaheliste arusaamatuste klaarimisel. Võttes veel narkomaanid, kes ennast süstivad, on HIV positiivsed, kui palju maksab nende ravi. Ja siis on tubli pereisa, -ema, vanaema, vanaisa, kes hoolitseb oma pere eest ja vajab abi, abi, et olla oma perega veel koos ja saada terveks. 

Väga kurb olukord, ja siin ma soovingi tänada, avaldada austust kõigi inimeste, meie oma Eesti inimeste ees, et meie rahvas on ikka nii kokkuhoidev ja abivalmis. Mõistev ja toetav.

Kõigile rõõmu, armastust, hellust, hoolivust. Hoidke ja hinnake üksteist!

Armastusega,

R