Milleks meile kasulik adaptogeen ehk tasakaalustav taimne preparaat

IStockPhoto

Milleks meile kasulik adaptogeen ehk tasakaalustav taimne preparaat

Autor: Reilika Nestor 03.03.2014 kell 00:00

Adaptogeenid on ravimid, mis aitavad kohaneda kehalise ja vaimse ülekoormusega, külma ja kuuma vaheldumisega, hapnikupuudusega, stressiga ja teiste äärmuslike seisunditega. Tänapäevases meditsiinis tuntakse adaptogeene kui taimseid preparaate ja nootroopikume. Nendeks on ženšenn, sidrunväändik, kuldjuur, leutsea, araalia.

Nootroopikumid reguleerivad aju vereringet ja oksüdatiivseid protsesse, südameveresoonkonda, rakkude toitumist, valumehhanisme, krambiseisundeid ja lihastoonust. Nad vähendavad psüühika hägusust, üldist tõrksust ja väsimust ning suurendavad nii vaimset kui kehalist aktiivsust, taastatavad mälule ligipääsetavust ja üldist mahtu.
Kõige tähtsam nootroopse toime komponendiks on rakkude hapnikupuuduse vastane mõju, kuna nad stimuleerivad õppimisvõimet ja mälu. Nootroopikume saab kasutada ainult kindla näidustuse ja arstiretsepti alusel.

Nootroopsete ravimite kasutamine ei kujuta endast erilist ohtu, sest neil puudub negatiivne kõrvalmõju. Mis veelgi parem, nootroopsete ainete mõõdukal tarvitamisel on neil antitoksiline toime. Kui neid manustada päeva teisel poolel ja väga suurtes annustes, võivad nad aga takistada uinumist ning tekitada südamepekslemist.

Üks tuntumaid nootroopikume on aminaloon, mida varasemalt oli võimalik ka käsimüügist osta. Tõenduspõhise meditsiini aluseks olevate meetoditega on näidatud, et omal ajal lootust andnud nootroopikumid nagu aminaloon, nootroopiil ja teised on tegelikult ebaefektiivsed. Näiteks metamisool (analgiin) soodustab kroonilise valu kujunemist ja lühitoimeline nifedipiin alandab küll arteriaalset vererõhku, kuid ei väldi hüpertooniast tingitud tüsistusi ega pikenda elu nagu lubatud. Siinkohal jõuamegi seisukohale, et alternatiivina tasuks eelkõige proovida ravimtaimi ehk taimseid preparaate.

Kõige levinumaks taimseks adaptogeeniks on ženšenn. Öeldakse, et taimseid adaptogeene ei tohiks kasutada psüühilise erutuse, hüpertoonia, unehäirete, nakkushaiguste, palaviku ja üldise kõrge välistemperatuuri korral, sest mõned neist tõstavad inimeste kehatemperatuuri.
Hästi on teada ka hiina sidrunväändiku viljade toime. Ehhinopaanaksi juuri ja juurikaid, leutsead ja hiina sidrunväändikku kasutatakse mitut moodi: lehtedest ja viljadest tehakse teed, toniseerivat jooki ja salatit. Juurtest ja juurikatest saab samuti teha toniseerivat jooki, kuid ka palsamit. Põõsaste puitunud varred sobivad kosmeetilisteks maskideks, šampoonideks ja vannideks.
Eestis on suurt huvi äratanud veel ka kuldjuur: mitmeaastane rohttaim, mida saab kasvatada koduaias. Teda samastatakse kõige enam ženšenniga.

Adaptogeentaimedest valmistatud teed võrreldakse Hiina teega või kohviga.
Adaptogeenid ei suurenda inimese elundite võimeid, küll aga suudavad neid taas mõneks ajaks normi viia, kui need on mõne haiguse või väsimuse tõttu alanenud.

Kindlasti tasub silmas pidada, et erinevad taimeliigid mõjuvad inimestele erinevalt. Seepärast alustage nende manustamist väikestes kogustes.