Depressioon, mis seda põhjustab ja kuidas seda ise ravida ning toime tulla!

Depressioon, mis seda põhjustab ja kuidas seda ise ravida ning toime tulla!

Autor: Reilika Nestor 06.10.2015 kell 11:52

Stress on saanud tänapäeval paljude inimeste eluviisiks. Tõepoolest, enamik inimesi kogeb mingil hetkel oma elus mõnda stressi- või depressioonivormi.

Depressioon ei ole üksnes vaimne häire. See on neljas surmapõhjus maailmas. Igal aastal võtab depressiooni pärast endalt elu näiteks 30 000 ameeriklast. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni aruande järgi saab sellest maailma ulatuses südamehaiguste järel teine surmapõhjus aastaks 2020. Seega on depressioon tõsine haigus ja sellisena tuleks ka seda kohelda.

Kroonilisse depressiooni tuleks suhtuda kui haigusesse ja tõsisesse ohtu tervisele. Uurijad rõhutavad, et depressioon võib dramaatiliselt tõsta vererõhku, pärssida verevoolu, vähendada antikehade tootmist, nõnda nõrgendades immuunsussüsteemi meie kehas. See suurendab tohutult võimalusi jääda mitmesugustesse haigustesse ja vähki. Sest, kui inimene on masenduses, laseb aju välja depressioonihormoone, mis on kahjulikud meie füüsilisele ja vaimsele tervisele, kui me ei leia mingit moodust, kuidas neid hormoone võimalikult kiiresti hajutada või "ära tarbida". Kui depressioon kestab üle paari nädala või takistab tõsiselt meie suutlikkust igapäeva asjadega toime tulla, siis on see haigus, mitte lihtsalt meeleolu, mida saab kergesti muuta.

Teadlased leiavad, et naised paistavad olevat depressioonist rohkem mõjutatud. Laias laastus kannatab depressiooni käes kaks korda rohkem naisi kui mehi. Paistab ka, et rikkad, ambitsioonikad ja edukad inimesed on depressioonist haavatavamad kui vaesed, muretu meelega tavalised inimesed. Tõepoolest, rikkus, kuulsus, avalikkuse tähelepanu on juba ise stressi allikad.


Kuidas siis aru saada, kas sind valdab depressioon?


Depressioon muudab väikesed probleemid suureks. Kui tunned kurbust, masendust, julgusetust või lootusetust, võite olla depressioonis. Depressioon võtab erinevaid vorme, kaasa arvatud maniakaal-depressiivne psühhoos, mida iseloomustavad äärmuslikud meeleolumuutused, ning düstüümia, leebem krooniline depressioon, mille sümptomid on püsiv väsimus, une- ja söömishäired, valud ja vaevused ning tunne, et elu pole enam midagi väärt.

Kui olete kogenud nelja või enamat  alljärgnevatest sümptomitest iga päev rohkem kui kuu aja jooksul, võite põdeda kroonilist depressiooni.

  • Rahutus
  • Abituse- või väärtusetusetunne, mis ei taha mööduda.
  • Pidev kurbus, ärevus, lootusetus
  • Süü- või tugev kahetsustunne
  • Huvi puudumine normaalsete tegevuste või sõprade  vastu.
  • Huvi kaotamine seksi vastu
  • Suutmatus kontsentreeruda, meeles pidada või teha igapäevaseid otsuseid.
  • Isulangus või seedehäired.
  • Raskused uinumisel või liiga palju magamine.
  • Raskused normaalsete otsuste tegemisel.
  • Seletamatu kaalutõus või - kaotus.
  • Unetus.
  • Madal energia, väsimus, üldine nõrkus.
  • Sagedased pea- ja seljavalud, kange kael, kiire hingamine, higistavad peopesad.
  • Ärritumineiga tühja asja pärast ja teistega vaidlemine.
  • Üldine elutüdimus.
  • Sagedased enesetapu- ja surmamõtted.


Aga mis põhjustab depressiooni?

Depressioonil on arvukalt põhjusi - füüsilisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid, meditsiinilisi, toitumuslikke, biokeemilisi ja keskkonnast tingituid. Elu moodsas maailmas iseloomustavad stressorid paljudel rinnetel, sisemistel ja välimistel, vaimsel ja füüsilisel.

Pole kahtlust, et kõik need tegurid annavad oma panuse ja süvendavad moodsa elu stressi ja depressiooni. Ülemäärane kofeiinitarbimine - kohvi, tee, koolajoogid - näiteks ka šokolaadi ja alkoholi kuritarvitamine, mis mõlemad kahandavad B-vitamiini. Lisaks on ka riskiteguriks liialdatud nõudmised enda suhtes. Teadlased leiavad, et ambitsioonikad inimesed on depressioonile ja südamehaigustele vastuvõtlikumad kui muretud inimesed. Madal veresuhkur ja väära toitumise tõttutekkinud neurotransmitterite ala- või üleproduktsioon kuuluvad samuti põhjuste nimekirja.

Teine teooria arvab, et depressioon on tihedalt soetud kilpnäärme väärtalitlusega. Kas põhjustab depressioon kilpnäärme väärtalitlust või on asi vastupidi või koguni mõlema kombinatsioon. Kuid on täheldatud, et depressioon on sageli esimene varajane hoiumärk kilpnäärmehaigusest, kuna isegi kõige tühiseimgi märk kilpnäärmehaigusest võib anda depressioonisümptomeid.

Lisaks eelmainitud põhjustele võivad naised sattuda depressiooni hormonaalsete kõikumiste ja biokeemiliste häirete tõttu. Tegelikult algavad naistel paljud depressioonijuhtumid seoses suguorganitega - menstruatsioon, rasedus, menopaus. Hormonaalsed kõikumised põhjustavad meeleoluhäireid.

Mis ka põhjuseks ei oleks, kaasneb raske depressiooniga tavaliselt aju keemiliste käskjalgadega rikutud tasakaal. Mõned inimesed on aju keemilistele muutustele geneetiliselt vastuvõtlikumad.


Kuidas aga saaksime depressiooni ennetada ja ravida?

Mõned inimesed püüavad unustada oma depressiooni suitsetades, juues või tarvitades narkootilisi aineid. See kõik võib ajutiselt, tarbimise hetkel näida nii, aga haigust kui sellist ta ei ravi, pigem süvendab. Vaimne haigus vajab vaimset ravimist. Kui te püüate jätta ravimid, alkoholi, või mille iganes, mis leevendab Teie depressiooni vaid ajutiselt ning tegeleksite just nimelt vaimselt oma probleemiga on see üliefektiivne. Depressioon toitub iseendast, seepärast tuleb see ring murda.

  • Depressiooni käes vaevlejatele koosneb dieet peamiselt komplekssetest süsivesikutest ja mereandidest. Sööge rohkelt puu-ja aedvilju, ube, pähkleid, samuti kala (igasugused mereannid)
  • Jooge palju vett.
  • Sööge regulaarselt.
  • Ärge sööge kui olete rõhutud meeleolus.
  • Kui teid vaevab alkoholism, liigsöömine, alatoitumine, siis tehke seda vaikselt ja rahulikult. Kiirelt harjumuse ära jätmine võib põhjustada hoopis vastakalt veel suuremat pahameelt. Järk järgult. Teadke, et kõige liigtarbimine on suurimaid meeleolu kõigutajad.
  • Võtke kindlasti lisaks vitamiine ja mineraale. Vitamiinid on need, mis täidavad tühimikke. Kalamaksaõli, D, A, B-vitamiin, foolhape, mis on üliolulised just nimelt vaimsete probleemide korral. Paljud on täheldanud isegi, et regulaarne kalamaksaõli tarbimine teeb neid rahulikumaks.
  • Sööge rohkelt rõikaid- valmistage neid kana, lahja lihaga.
  • Vältige suhkruid. Madal suhkrutase põhjustab ajus glükoosi kahanemise, mis viib ajuaktiivsuse languse ja depressiooni. Selleks, et tunneksid ennast paremini on väga head ingveri tee, viinamarjad, õun, porgand, rosinad, datlid.
  • Jalutage värskes õhus.
  • Jätke välja kõik negatiivseid emotsioone tekitavad saated, sarjad, filmid. Vaadake ja lugege ainult rõõmsaid ja naljakaid jutte, saateid, sarju, filme. 
  • Rääkige oma murest inimesega, keda te usaldate. Reeglina soovitatakse seda teha psühholoogile. Inimesele, kes on erapooletu. Sest tihtipeale tuntakse süütunnet, et räägitakse oma murest sõbrale või sõbrannale. Vältige negatiivset emotsiooni kõiges. Eestis on ka väga head telefoninõuandlad, mis töötavad ööpäevaringselt.
  • Aitab ka kõige kirja panemine, kus elad kõik läbi ja viskad kirjutatu minema. Võid ka kirjutada endale kirja ning selle enda jaoks posti panna ja siis kui see tagasi tuleb saad näha, kas oled saanud sellest emotsioonist üle või mitte.